Öeldakse, et inimkonna eluea pikkus on tänapäeval tõusnud. Võibolla tõesti, samas kui palju on neid inimesi, kes elavad kaua ja on tõesti terved? Kes ei pea pidevalt võtma medikamente, keda ei ole opereeritud? Tõesti terveid, pikaealisi inimesi, kes on ka kõrges vanaduses täie mõistuse juures ja kellel pole elu halvavaid terviseprobleeme – neid on ikkagi väga vähe.
Mis kasu on meil pikenenud elueast, kui oleme terve elu haiged ja hädised ning jookseme ühe arsti juurest teise juurde, ühelt operatsioonilt teisele?Kas praegune suremine 60-70 aastaselt on loomulik?Teadlased on veendunud, et inimene on võimeline elama 125 aastaseks – kui mitte rohkem. Inimese kehaehitus on looduse poolt konstrueeritud palju tugevam, kui seda inimesed praegu usuvad ja arvavad.Meie kehad on üle koormatud söögist, magamatusest, stimulantidest, ületöötamisest ja me imestame, et meil on nii vähe energiat, palju haigusi ja sureme noorelt. Me töötame võimalikult kaua, piitsutame end takka, pidutseme kui keha tegelikult vajab und.
