Kevad-suvi ja detoks kuuluvad kokku nagu rannahooaeg ja tselluliidipeletamine, kirjutab Marika Makarova oma kodulehel. Kas, kuidas ja millal puhastuda nii iidsete idameditsiini tarkuste kui tänapäeva teadmiste järgi kehale kurja tegemata? Süües, nälgides, veepastu pidades?
Detoksi ehk keha puhastamisega toksiinidest peaks õigupoolest tegelema aastaringselt, sest kui oled organismi iga päev mürkidega kostitanud, võib äkiline puhastus tuua kasu asemel hoopis kahju. Järjepidev detoks on täiesti teostatav, sobib igaühele ning tähendab igapäevaselt normaalses koguses ülitervisliku toidu söömist.
“Ülitervislik toit on see, millest organism saab kõiki vajalikke toitaineid: valke, rasvu, vitamiine, mineraalaineid, fütotoitaineid. Ilma nendeta ei saa puhastumisprotsessid kehas üldse toimuda. Lahtiseletatult tähendab see päevas 700 g kuni 1 kg erivärvilisi köögi- ja puuvilju. Eelistada tasuks marju, mitte magusaid banaane või viinamarju. Lisaks peotäis seemneid ja pähkleid, kiudainete saamiseks täistera- ja kaunvilju ning muidugi juua mürkainete väljutamise hõlbustamiseks ja neerude toetamiseks vett. Mitte koormata organismi ainetega, mida tal vaja pole, nagu tööstuslike transrasvhapete ja liigse suhkruga,” ütleb arsti- ja psühholoogidiplomiga Annely Soots.
Tõsi, teoreetiliselt poleks kehale detoksikuuri vajagi, ent paraku ei ela me ideaalmaailmas ning saame mürke söögi ja joogiga, hingame neid sisse, need tekivad nii stressiga kui ainevahetuse käigus kehas endas.
Ta elab männimetsa ääres, joob puurkaevu vett, ostab võimalusel alati mahetoitu, joob mahekohvi ja -teed, võtab kuuridena toetavaid toidulisandeid, higistab saunas ja terviserajal. “Aga näe, hingan ju, ei saa hingamata jätta. Iga hingetõmbega saame me autode heitgaasidega kantserogeenseid ühendeid. Ikka puutun kokku ka plastiga. Ja kõigi nende kehavõõraste kemikaalidega peavad maks ja neerud iga päev toime tulema. Natuke geneetilist õnne ning kes väga pingutab, saab ehk ka toitumise ja elustiiliga organismi koormat veidike vähendada, aga üldiselt on kehvad lood meil siin 21. sajandil.”
Puhastumine vajab toitaineid
Veepaast ja nälgimine ei ole detoks. Et puhastumine kehas üldse toimuda saaks, vajab organism toitaineid ja neid saab ta üksnes toiduga.
Annely Soots räägib täpsemalt lahti: “Detoksiprotsesside jaoks on tarvis aminohappeid, mida me saame toidust pärit valkudest. See ei pea olema lihavalk, ka taimses toidus olevad valgud on väärtuslikud. Vitamiinidest kindlasti C, E ja Q10, lisaks mineraalaineid. Puhastumist soodustab hästi väävel, mida on spetsiifiliselt lõhnavates viljades nagu küüslauk, sibul, kapsad. Vajalikud on ka taimsed fütotoitained ja muud antioksüdandid, mis aitavad hävitada puhastumise käigus tekkinud kahjulikke ühendeid. Nii et detoksi toimumiseks tuleks midagi ikkagi süüa.”
Küll tõdeb omanimelise kooli juht ja õppejõud, et jah, nälgides ei anna me kehale juurde mürke väljastpoolt… inimene kaotab lisakilosid… enesetunne läheb paremaks. Viimane võib tulla ka talumatute toitude mittesöömisest, mis sageli nadi olemise ja tervisehädade üheks põhjuseks on. Kes ei talu piimasuhkrut, kes piimavalku, kes gluteeni, kes kaunviljades olevaid süsivesikuid, kes riisi või tsitruselisi. Kui need ained menüüst mingiks ajast välja jäävad, ongi hea olla. Paraku uuesti sööma hakates tulevad vaevused tagasi… ning lõputult nälgida ei jaksa keegi. Kuna puhastumine vajab toitaineid, nälgides me kehale neid aga ei anna, lähebki ta elunditesse vargile. Kuhu mida pätsama, päris täpselt ei teatagi.
Iidsed idamaised tarkused
Nälgimist ei poolda ka mitmete tuhandete aastate vanune idamaine meditsiin, mis ei soovita hilissügisel ja talvel puhastumist või paastumist üldse ette võtta, sest kuna siis on seedimine kõige krapsakam,
peab keha ka süüa saama.
• Ajurveeda. Ajurveeda järgi sulab kevadel mitte ainult looduses vaid ka kehas üles kõik liigselt kogunenu, mispärast võidki värskuse asemel tunda väsimust, saada allergia või olla kimpus pideva nohuga. Loodusega kooskõlas elamise iidne teadus annab nõu teha kehale ja meelele kevadel paastu näol taaskäivitus, mis ei tähenda mõistagi nälgimist, vaid hõlpsasti seeditavat, kerget ja vürtsitatud toitu, sooja puhast vett, ingveriteed või vürtsköömne-, apteegitilli- ja koriandriseemnetest keedetud detoksiteed.
• Hiina meditsiin. Taaskäivitust soovitab ka traditsiooniline Hiina meditsiin, mis ütleb inimeses olema kahte tüüpi energiat. Pärilik saadakse vanematelt ja asub neerudes, igapäevast saame toidu, joogi ja õhuga.
Kui pikaajaliselt paastuda, hakkab keha kasutama taastumatut pärilikku energiat. Lõpeb see otsa, siis see ongi otsas. Kõik. Neeruenergiat tuleb hoida kui silmatera.
Kes peab töö- ja puhkeaja tasakaalus, toitub normaalselt ja on füüsiliselt aktiivne, selle keha toimetab häireteta iseenesest. Stressi, ületöötamise või ebasobiva toidu sisseahmimise tagajärjel aga ainevahetus aeglustub ning kõik hakkab kogunema. Vaat siis oleks hea võtta ette üks ühepäevane paastumine. Teha näiteks läbi kodune soolepuhastus spetsiaalsete ensüümisegudega, mis uhuvad jääkidest söögitoru, mao, maksa, peen- ja käärsoole, annavad energiat ning toidavad ka elundeid, näärmeid ja seedekulglat.
• Tiibeti meditsiin. Targalt paastumist kasutab ka Tiibeti meditsiin, mille järgi kulutab seedimine, eriti kui süüa rohkem kui kehal vaja, inimest väga tugevalt. Paast seevastu annab kehale puhkust. Tiibeti paastu puhul minnakse tahkelt toidult vedelale üle sujuvalt ning ärajäänud tahked toidukorrad asendatakse spetsiaalse pulbriga, milles rakke toitvad ravimtaimed, mineraalid ja essentsid.
Detoksi kolm faasi
Ehkki organismi puhastumisega tegeleb kehas iga rakk, vastutab 95% selle eest maks – mitte ainult keha suurim puhastuskombinaat, vaid ka suurim elund üldse. Ühes minutis filtreerib maks 2 liitrit verd, millega toimetulemiseks vajab ta iseenesestmõistetavalt toitaineid.
• 1. faas. Ettevalmistav faas toimub põhiliselt maksas. Mürkaineid hakatakse vesilahustuvateks muutes kahjutuks tegema, et neid oleks teise faasi ajal võimalik kehast välja viia. Toksilisi ühendeid tekib kehasse endassegi nii puhastumise kui ainevahetuse käigus (hormoonid, kolesterool). Esimeses faasis kehasse väljastpoolt saadud või kehas tekkinud mürke veel ei hävitata ega viida välja. See toimub teises faasis. Esimese faasi jaoks vajab organism ensüüme, vitamiine, mineraal- ja fütotoitaineid ning paljusid aminohappeid.
• 2. faas. Mürkainete sidumine teatud keemiliste ühenditega toimub samuti maksas. Toksiinid tuleb kahjutuks tegemiseks ja väljaviimiseks siduda näiteks glütsiini, tauriini, glutamiini, glutatiooni ja teiste, toiduga saadavate aminohapetega. Lisaks orgaaniliste hapete hulka kuuluva glükuroonhappega, väävli ning paljude muude ühenditega. Et mürkidega toimetulemiseks tõhusalt hakkama saada, peab maks olema hästi toetatud.
• 3. faas. See toimub soolestikus, kus soolestiku rakud teevad esmase valiku, millised väljastpoolt saadud ained kehast välja viia. Soolestiku limaskest on ühekihiline rakukiht, läbi mille imenduvad verre kõik toitained. Selle limaskestakihi all on soolestikuga seotud keha immuunsüsteem, osa organismi immuunmehhanismist.
Mida puhastudes süüa-juua?
“Detoks tähendab, et inimene vaatab, mida sööb, hoolitseb selle eest, et kehas saaksid toimuda puhastumise kõik kolm faasi, toetab soolestikku ja väljutamist ning neerude kaudu mürkainete eritamist,” teab rääkida kolme tütre ema ja seitsme lapselapse vanaema.
Puhastumist toetav menüü peab olema taime- ja toortoidurikas ning et toitained alles jääks, ei tohiks vilju keeta liiga pehmeks. Aurutamine ja vokkimine on parimad. Toortoit ei tähenda üksnes toorena krõmpsutamist, vaid kuumutamist mitte üle 40 °C, et jääksid alles kehale ravitoimega ning seedimist toetavad ensüümid.
Aed-, puu-, kaun- ja täisteraviljadest saab kiudaineid, mis seovad soolestikus mürke. Nii neid, mida me sisse sööme kui neid, mis organismis tekivad. “Mis soolestikus toimub?” puistab Soots õhku küsimuse. “Soolestikku eritatakse näiteks kehas moodustunud liigne kolesterool ja östrogeen. Kui sool käib hästi läbi ja seal on tervislik mikrofloora, väljutatakse need roojaga. Vastasel juhul võivad need aga organismi tagasi imenduda ning taset kehas tõsta. Kõik soolestikku jõudnu peaks sealt ka väljuma.”
Rohkelt mineraalaineid ja vitamiine peidavad maitseürdid, seemned, pähklid, aed- ja lehtköögiviljad. Fütotoitaineid on kuhjaga marjades ja puuviljades. Häid “aeglaseid“ süsivesikuid, mis annavad kehale pikaks ajaks energiat ja täiskõhutunde, leiab toortatrast, riisist, rukkileivast ja ubadest. Pähklid ja seemned varustavad mineraalainete ja heade rasvhapetega. Rohkelt oomega-3 rasvhappeid saab rasvasest kalast, kanepi- ja tšiiaseemnetest. Kõiki asendamatuid aminohappeid kalast, munast, kinoast ja tatrast. Kurkum aitab maksal neutraliseerida toksilisi ühendeid ning sel on lisaks põletiku- ja vähivastane toime.
Ning kindlasti tuleks puhastumiseks ja organismi toimimiseks juua päeva jooksul piisavalt puhast vett, soovi korral ka klaasitäis värskelt pressitud mahla ja/või taimeteed.
Ühe päeva detoksimenüü
Hommik: umbrohu-marja-seemne smuuti (kahele-kolmele)
Blenderda 1 tihedalt kokkupigistatud peotäis värsket umbrohtu (võilille-, naadi-, nurmenuku-, maltsa- ja/või nõgeselehti) ja kuusekasve. Talvel asenda need lehtsalati, peedi- ja spinatilehtedega. Lisaks 1 banaan, 1 apelsin, peotäis külmutatud musti sõstraid ja/või muid marju, 1–2 kl allikavett, kase- või vahtramahla.
Vahepala: täisteraleib läätsepasteediga
Saumikserda 100 g keedetud läätsi, natuke päikesekuivatatud tomateid õlis, peotäis värskeid maitseürte, 1 küüslauguküüs. Kuna tomatid on soolased, maitse pasteeti vahepeal. Kaunista leib kurgi-, tomati- ja paprikaviiludega või ampsa kõrvale värsket salatit. Läätsepasteet säilib hästi külmkapis ja seda jätkub kauaks. Võid seda süüa ka toidukordade juurde.
Lõuna: kala suvikõrvitsa ja maguskartuliga (ühele)
Lõika 1 keskmine maguskartul ja 1/2 väiksemat suvikõrvitsat õhukesteks viiludeks, aseta vaheldumisi küpsetusvormi, maitsesta soola ja maitserohelisega. Küpseta eelkuumutatud ahjus 175 °C juures 30 minutit. Seejärel laota purustatud küüslaugu, sidrunimahla ja peterselliga maitsestatud forelli-, lõhe- või kohafilee aedviljadele või nende kõrvale ja küpseta veel 30 minutit. Söö värske salatiga, milleks sega kokku jääsalat, poolitatud kirsstomatid, kurk, ekstra neitsi oliiviõli, balsamiäädikas või sidrunimahl ja sool.
Vahepala: puuviljasalat seemnetega (neljale)
Tükelda 1 banaan, 3 suurt maasikat, peotäis mustikaid, 2 kiivit, 2 mandariini.
Sega kokku kõrvitsa- ja kanepiseemnetega.
Õhtusöök: läätsepikkpoiss aurutatud aedviljaga (neljale)
Võta 1/2 pakki rohelisi läätsi, 1 porgand, 1 jämedalt riivitud sibul, 2 küüslauguküünt,
1 kruusitäis eelnevalt leotatud India pähkleid, 1 muna, 3 sl kaerajahu, maitseürte, soola, pipart. Keeda eelnevalt leotatud läätsed pehmeks, kurna. Kuumuta tükeldatud sibul ja küüslauk kookos- või palmirasvas, lisa pähklid, purusta saumikseriga. Lisa juurde läätsed, jahu, muna, riivitud porgand, ürdid ja maitseained. Sega läbi, tõsta vormi ja küpseta eelkuumutatud ahjus 175 °C juures 40 minutit. Kõrvale auruta lillkapsa- ja brokoliõisikuid ning serveeri koos värske salatiga.
NB! Päeva jooksul võib vahepalaks süüa marju (maasikaid, mustikaid, vaarikaid) või vähemagusaid puuvilju (apelsini, mandariini, granaatõuna, kiivit).
Autor: Marika Makarova
Allikas: makarikamaa.wordpress.com
Intervjuu funktsionaalse toitumise terapeudi Annely Sootsiga (61) ilmus ajakirja Tervis Pluss 2021. aasta märtsinumbris.
