Uskumused, mis teil enda, alkoholismi ja sõltuvuse ning tervenemise võimalikkuse kohta on, on võtmetegurid, mis määravad ära, kas te saate sõltuvusainetest ja sõltuvuskäitumisest jagu või mitte. Tõekspidamised põhinevad enamasti sellel, mida te ainete kuritarvitamisest vabanemise kohta kuulnud olete ning mida ise kogenud olete. Võib-olla ei usu te, et teid on võimalik aidata, kuna olete ravikeskuste kohta kuulnud negatiivset infot. Võib-olla olete te juba mitmes ravikeskuses viibinud ning ise kogetud puuduliku ravi tõttu usu kaotanud. Võib-olla olete kuulnud, et sõltlastel esineb sageli tagasilangusi ning olete seetõttu alateadlikult valmis tagasilangusesse sattuma ka ise. Võib-olla ükski ülalnimetatutest teie kohta ei kehti, kuid olete juba nii kaua joonud või sõltuvusaineid kasutanud ning nii palju kordi edutult loobuda proovinud, et olete seetõttu kaotanud usu, et keegi teid aidata suudaks. Kui teil on nimetatud kogemusi, siis on kahtlemine paranemise võimalikkuses mõistetav, kuid selline suhtumine ei ole õige ega tervisele kasulik, kirjutavad Chris ja Pax Prentiss oma raamatus "Sõltuvustest vabanemine".
Ma kirjutasin selle raamatu tõestamaks, et paranemine on täiesti võimalik, sest olen seda korduvalt ise näinud. Järgnevalt toon ühe näite enda elust, kuidas veendumuse jõud käitumist mõjutab.Noorpõlves sain ma kiiruse ületamise eest sageli trahvi ning täiskasvanuna jätkasin samal viisil. Elan Californias ja ühel päeval, 1968.
