Sisestage interneti otsingumootorisse sõnapaar „kliiniline psühholoog“ ning uurige leitud psühholoogide tausta. (Eestis võite otsida ka veebisaidi peaasi.ee kaudu või küsida nõu oma perearstilt.)
Esimesel visiidil kliinilise psühholoogi juurde hinnake, mis tunne teil oleks selle inimesega koostööd teha. Olge temaga aus.
Rääkige, et teil on sõltuvusprobleem ja et tegelete oma programmi kohaselt aluspõhjuste otsimisega, mis võivad teie ainesõltuvuse või sõltuvuskäitumise põhjuseks olla ning et te kasutate ka muid ravimooduseid. Soovitan teil esmalt psühholoogi vastuvõtul käia kolm korda nädalas. Kui te konsulteerite oma psühholoogiga ainult korra nädalas, siis võib ravi palju kauem aega võtta. Kolm seanssi nädalas pole mitte ainult tõhusam, vaid annab ka palju kiiremaid tulemusi. Te ei pea psühholoogi juures käima terve elu – te olete tema juures selleks, et oma sõltuvuse põhjuseni jõuda ja siis oma eluga edasi minna.
„Sõltuvus tuleneb soovist valu eest põgeneda,“ ütleb PhD Keith McMullen, Passages Addiction Cure’i kliiniline direktor. „Selleks et püsivalt kaineks jääda, tuleb välja selgitada valuallikad ja nendega tegeleda, mitte otsida kiireid mooduseid valu varjamiseks.“ Järgnevatele küsimustele vastates selgitab dr McMullen, kuidas koostöö kliinilise psühholoogiga aitab teil valu ravida, kuidas endale parim psühholoog valida ja mida oma teraapialt oodata.
Vastab doktor Keith McMullen
K: Kes on kliiniline psühholoog?
Dr Keith McMullen: Kliiniline psühholoog on terapeut, kellel on doktorikraad kliinilises psühholoogias, tänu millele on tal psüühikahäirete hindamiseks, diagnoosimiseks ja ravimiseks vajalikud kutseoskused. Kliinilisel psühholoogil on akadeemiline ettevalmistus, ta peab olema läbinud internatuuri, lisaks peab tal olema 3000 tundi töökogemust juhendaja käe all ning ta peab olema sooritanud riikliku litsentsieksami. Tal peaks lisaks olema kirjutatud ka väitekiri, mis näitab spetsialiseerumist mõnele konkreetsele psühholoogiavaldkonnale.
K: Miks on koostöö kliinilise psühholoogiga minu taastumiseks hädavajalik?
Dr Keith McMullen: Keemiline sõltuvus on alusprobleemide puhul sümptomaatiline ning kliinilistel psühholoogidel on psühholoogiliste alusprobleemide hindamiseks ja nendega tegelemiseks vajalik väljaõpe. Enamikus osariikides nõutakse kliinilistelt psühholoogidelt keemilise sõltuvuse erikoolitust ja nad on teadlikud nii keemilise sõltuvuse all kannatavate inimeste erivajadustest kui ka psühholoogilistest alusprobleemidest, mida patsiendid narkootikumide ja alkoholi tarvitamise abil väldivad. Ranged internatuuri- ja praktikanõuded tagavad psühholoogile patsiendi olukorra määratlemiseks ja raviks vajaliku põhjaliku koolituse.
K: Kuidas kliiniline psühholoog mind aitab?
Dr Keith McMullen: Kliiniline psühholoog teeb algatuseks kliendi sümptomitest täieliku ülevaate. Esimese visiidi ajal kuulab psühholoog üksikasjalikult kliendi kaebusi ja küsitleb teda täieliku psühholoogilise pildi saamiseks. Kui diagnoosi panek on keeruline (kuna sümptomid ei vasta otseselt mõnele standardiseeritud diagnoosile), siis teeb kliinile psühholoog terve rea psühholoogilisi teste. Pärast põhiprobleemide olemuse väljaselgitamist töötab psühholoog koos kliendiga välja raviplaani, mis hõlmab omavahel kokkulepitud psühhoteraapiameetodite kasutamist ning lühi- ja pikaajalisi eesmärke. Teraapiameetodid varieeruvad vastavalt psühholoogi teoreetilisele suunitlusele, kuid need kõik on üles ehitatud sellele, et klient saaks ennast sügavuti avada ning psühholoog juhendab teda ja pakub empaatilist toetust.
K: Mida ma peaksin esimese visiidi ajal tähele panema?
Dr Keith McMullen: Kui olete omale terapeudi leidnud ja temaga vestlete, siis arutlege esmalt läbi tasu, ajakava, ärajäänud kohtumiste käsitlemine, terapeudi kättesaadavus töövälisel ajal ja muud sarnased küsimused. Psühholoog peaks avameelselt kirjeldama oma teooriat ja ravimeetodeid ning seda, mida ta teilt ootab. Teraapia eesmärgid tuleks kindlaks määrata teie täiemahulisel osalusel. Psühholoog peaks teie küsimustele selgelt, avatult ja mitte kunagi kaitsepositsioonilt vastama. Te peaksite tundma, et teid kuulatakse ära ning et teil on turvaline olla. Kui te ei tunne end turvaliselt ja austatuna, siis ärge teraapiat jätkake. On võimalik, et töö käigus selgub, et teatav interpersonaalne konfrontatsioon on tervenemise seisukohast vajalik, kuid klient peab kohe algusest peale tugevat turvatunnet ja usaldust tundma. Vestelge mitme terapeudiga, et leida selline, kellega end turvaliselt ja kindlalt tunnete.
K: Kuidas kliinilise psühholoogi vastuvõtule minekuks ette valmistuda?
Dr Keith McMullen: Valmistuge oma vajadusi ja ootusi selgelt väljendama. Olge valmis oma probleeme või sümptomeid ning ka eesmärke selgelt kirjeldama. Lisaks koostage nimekiri küsimustest, mida soovite terapeudile esitada. Mõelge läbi, mida teil oleks vaja psühholoogi kohta teada, mis aitaks teil otsustada, kas olete leidnud õige inimese. Mõelge välja nii täpselt kui võimalik, mida te vajate ja esitage küsimusi, et teada saada, kas olete õiges kohas või mitte. Olge valmis esitama üksikasjalikku ülevaadet oma elukogemustest. Kirjalik ettevalmistamine võib alusprobleemide määratlemist hõlbustada.
K: Milliseid tulemusi oodata?
Dr Keith McMullen: Esialgu võib teie valu alusprobleemidesse süvenemise tõttu suureneda. Sõltuvus tuleneb soovist valu eest põgeneda ja kainus algab selle valu taluma õppimisest. Kui valu põhjused on välja selgitatud, siis mõistate sügavamalt neid õpitud käitumismustreid, mis valu alal hoiavad ning töötate välja uued toimetulekuviisid. Eesmärk on ennasthävitavad mustrid kõrvaldada, pidevat valu leevendada ja valu kordumise puhuks vajalikke kohanemisviise õppida. Valu on märk millestki, millega peate tegelema. „Selleks et püsivalt kaineks jääda, tuleb välja selgitada valuallikad ja nendega tegeleda, mitte otsida kiireid mooduseid valu varjamiseks.“
K: Mis on levinumad psühholoogilised probleemid, mis sunnivad inimesi oma enesetunde parandamiseks aineid tarbima?
Dr Keith McMullen: Väga noores eas õpime me ellujäämiseks vajalikke käitumismustreid. Need mustrid on tingitud meie sünni- ja elukeskkonnast. Kodus need mustrid toimivad, kuid meie perevälises elus need tavaliselt nii hästi ei toimi.
Sõltuvus võib tuleneda jõuetusest, mida tunneme, kui meie mustrid ei toimi. On palju probleeme, mis panevad inimesi leevendust otsides aineid tarbima, ja üks peamisi neist on võimetus hetkeoludega kohaneda. Takerdume tingitud mustritesse ja meil ei õnnestu kohaneda. See tekitab madalat enesehinnangut, depressiooni, meeleolu kõikumisi, ärevust, söömishäireid, kinnisideid, identiteedihäireid, eesmärgitust ja paljusid teisi seisundeid. Ükskõik milline nendest probleemidest võib käivitada käitumusliku toimetulekumehhanismi, millest kujuneb keemiline sõltuvus.
K: Kas igaüks, kellel on mingi ainesõltuvus, peaks psühholoogi poole pöörduma?
Dr Keith McMullen: Igaüks, kes on uimastitest või alkoholist sõltuvuses, võib professionaalsest teraapiast kasu saada. Mõned inimesed saavad alkoholi juua, ilma et see nende elu segama hakkaks ja korduva enesehävitusliku käitumiseni viiks; teised aga mitte. Kui te olete oma elu üle kontrolli kaotanud, siis on see juhtunud palju sügavamatel põhjustel kui pelgalt kaifi saamise nauding. Kui kaif on tähtsam kui tervis, armastus oma pere ja sõprade vastu või mõtestatud elu ja karjäär, siis on sellisel käitumisel alusprobleemid, millega tuleb tegeleda.
K: Kas saaksite tuua mõned sellised näited, kus psühholoogi abi alkoholismist või mõnest muust sõltuvusest vabanemisel on olnud suure tähtsusega?
Dr Keith McMullen: Fred, üks Passagese klientidest, oli alates neljateistkümnendast eluaastast iga päev marihuaanat suitsetanud ja alates kuueteistkümnendast eluaastast kõvasti alkoholi tarvitanud. Tema isa oli silmapaistev advokaat ning nii tema kui ta vanem vend olid isa firmas osanikud. 25-aastaselt muutus Fred järjest ebausaldusväärsemaks, ta jättis oma juhtumid pooleli ning ilmus üha hiljem tööle. Tema üliedukas vend sai järjest vihasemaks, sest pidi venna pärast topelt tööd tegema. Isa oli mitu korda ähvardanud Fredi vallandada, kuid ta ei teinud siiski oma ähvardust teoks. Selle asemel hoolitses ta alati, et Fredil oleks, kus elada, ja maksis kinni kõik tema kulud.
Pärast marihuaanast ja alkoholist võõrutamist tundus Fred ravist elevil olevat ja võttis aktiivselt kõigest osa. Õhtuti esines ta laulu ja kitarrimänguga teistele klientidele ning küsis sageli kohalike muusikaürituste külastamiseks väljapääsuluba. Selgus, et Fred polnud siin maamunal selleks, et advokaadina töötada, vaid oli hoopis hingelt muusik. Ta mõistis, et oli marihuaanat ja alkoholi stressi ja rahulolematusega toimetulekuks tarvitanud, sest ta töötas alal, mille vastu ta üldse huvi ei tundnud.
Fredi tervenemise aluseks oli see, et ta avastas oma tõelise kutsumuse ja me aitasime suurendada ta enesekindlust, et tegutseda selle nimel, et pikas perspektiivis professionaalseks muusikuks saada. Fred osales ka pereteraapias, mis aitas tal end isa ja venna suhtes kehtestama õppida ning neil Fredi tõelise olemuse aktsepteerimist hõlbustada.
Fredi isa oli nõus maksma tema muusikalise hariduse eest tingimusel, et Fred püsib kaine ning andis mõista, et lisaks hariduskuludele poeg temalt enam rahalist tuge ei saa. Sellest hetkest, mil Fred sai elada kooskõlas oma tõelise kirega, ei vajanud ta enam heaolutunde tekitamiseks kanepit ja alkoholi.
