Toimetulekutrepist hakkame alla liikuma, kui miski on meie ellu sekkunud sellisel moel, et me ei saa enam endist viisi edasi - meil puuduvad tegevusjuhised ja lahendused. Šokiperiood on esimene väike samm trepil. Samas omab see periood tähtsat rolli edaspidise suhtes. See on nagu sprindijooksus start, mis määrab ära ka saavutuse. Šokiperioodi ülesanne on meid ja meie psüühikat kaitsta liiga suure ülekoormuse eest. Me võtame toimunut vastu flitreerituna, just nii palju korraga, kui oleme suutelised läbi seedima, kirjutab leina- ja kriisinõustaja Naatan Haamer oma raamatus "Aeg parandab hoolitsetud hingehaavad".
Igal inimesel on erinev võimekus valusat kogemust vastu võtta ja sellest tingituna ka ainuüksi talle endale sobiv tempo. Selleks et šokiperiood täidaks oma ülesande meie jaoks parimal moel, on oluline sellest läbi kulgeda just endale sobiva kiirusega. Oleks hea loomulikku langusehoogu säilitada.
