Pärast kella üheksat õhtul läks V.V. Hiiumaal tööstusobjektil katlaid kontrollima ja märkas midagi väga hele-eredat. Territooriumi kaugemas nurgas umbes 120 meetri kaugusel oleva mõistatuse tunnistamiseks kulus kolm-neli minutit. Suutmata midagi kindlaks teha, suundus V.V. asja lähemalt uurima ning rääkis hiljem: “Läksin läbi võrkaia augu ja jõudsin sellest ligikaudu 30 meetri kaugusele. Nägin, et seisab kirjeldamatult ilusates vikerkaarevärvides silinder, mahedad ringikujulised värvusribad voolasid kogu aeg ülalt alla, allapoole laienedes. Ese oli kui laiemate põhjadega teineteise vastu asetatud tüvikoonus. Vaatasin paremale ja nägin asfaldisegu riba valli ääres tumehalli kuubikut, mille peal oli teine, väiksem kuubik. Selle ees oli midagi helendavat valget, nagu alumiiniumist pulk, mis käis ühele ja teisele poole, nagu tõukaks või songiks asfaldisegu.”
1980. aasta 26. august, Hiiumaa
“Seda vaadeldes lähenesin sellele veel kolm-neli sammu. Jäin seisma ja samal momendil ülemine kuubik kas pöördus või avanesid tal lihtsalt mingid augud. Nendest suundus minu peale kaks viie-kuuesentimeetrise läbimõõduga kollakaspunast kiirt. Tundsin pehmet järsku lööki, mitte ühte punkti, nagu võis kiirte läbimõõdust oodata, vaid terve kehaga. Minust käis nõksatus läbi ja ma kaotasin tasakaalu. Püüdsin küll tasakaalu säilitada, aga ei suutnud ja kukkusin külili, kuid ei saanud haiget. Jalad tundusid olevat nagu vati sees, pehmed, või nagu oleks neis väga tugev üleväsimus või nõrkus. Teadvust ma ei kaotanud. Tõusin kohe täiesti masinlikult püsti ja vaatasin sinnapoole, kust kiired olid tulnud, kuid seda eset ei olnud enam seal.
Too silinder või tünn hakkas minu silme all aeglaselt justkui pressi all kokku vajuma ja muutus taldrikuks (nagu ümberpööratud supitaldrik). Kokkusurumine toimus keskkohalt, servad aga laienesid. Taldrik oli veelgi ilusamates värvides kui silinder. Need olid seletamatult pehmed kõikvõimalikud vikerkaarevärvid, mida ma pole elus kunagi varem näinud. Värvid voolasid nagu elavalt lainetena taldriku ülaosast servade suunas ning lained laienesid servade suunas. Voolamine jõudis servani ja kadus seal. Põhja alla ma ei näinud kordagi. Siis tõstis taldrik oma esiääre veidi kõrgemale, nii et oli servaga täiesti minu silmade sihis, ja oli momentaanselt kadunud.
Kuna ma väsisin kõige selle tagajärjel väga ära, siis läksin kohe putkasse tagasi. Seal ma istusin ja pikutasin vaheldumisi paarikümneminutiliste vaheaegadega ja mõlgutasin mõtteid äsja läbielatu üle. Kui läksin tagasi, ei leidnud ma sealt kohalt mingeid jälgi.”
Teade jõudis entusiastideni pool aastat hiljem. Ivo Tarmisto kogus informatsiooni vaatluse ja isiku kohta, kes soovis jääda anonüümseks, mis oli tollal eriti arusaadav. Tallinna grupp kontrollis juba moondunud info päritolu, tegi sündmuskoha ülevaatuse ja võimaliku radiatsiooni jääknähtude mõõtmise, mis andis negatiivse tulemuse. Väljasõidugrupp sai teate piirivalve vaatlusest samal ajal ja sündmuskoha pool, kuid vastavalt varasematele soovitustele me ei registreerinud sõjaväe informatsiooni.
Autor: Igor Volke
Katkend on pärit Igor Volke: 1990. aastal Muhu saarel toimunud värvikas ufo-juhtum on ka maailma mastaabis väga tähelepanuväärne
Müstilised sündmused Viljandimaal: kas tegu oli UFO või poltergeistiga?
Kaks ufojuhtumit kodumaalt: paar aastat tagasi nähti ufosid Keila ja Jõgeva kandis
