Oli kunagi aeg, kui arvasin, et pean minema ja “võtma” endale armukese. Otsisin teda nagu šoppaksin, et leida uut mantlit. Ta pidi oleme õige pikkusega, õige nahavärviga ja õige stiilitajuga. Ja mis kõige olulisem, ta pidi minuga koos hea välja nägema. Proovisin niimoodi mitut meest ja loobusin neist sama kiiresti. Tahes-tahtmata haavasin teiste ja enda tundeid – mida mul plaaniski polnud teha. Ma polnud just eriti arukas oma armukese otsinguil.
Meil kõigil on oma lood, aga enamik eelistab neist vaikida. Mitte kuskil mujal pole me endale ja teistele rohkem draamat põhjustanud kui magamistoas. Oleme enam kordi, kui tunnistada tahame, iha ekslikult armastuseks pidanud, ja kehakeemiast lootnud hingesugulust. Otsused, mis keskööl head tundusid, polnud seda enam hommikuvalguse saabudes. Oleme asju valesti hinnanud meeleheitest ajendatuna, oleme olnud segaduses ja teinud vigu. Tere tulemast kahekümne esimesse sajandisse, kus näib, et seksuaalkäitumise reeglid tuleb igaühel ise luua. Ja selles protsessis on enamus meist korra või paar pärisvalusalt oma kireleekide käest põletada saanud.
Seksuaalenergia on võimas energiakeeris. Erutuse tipphetkel tõestab seks suurepäraselt meie jumalasarnast olemust. Sellele on antud võime luua elu ja tuua tervendust ning elujõudu meie armastatu südamesse, meid on tõesti õnnistatud imeilusa ning suurepärase kingitusega. Meie igatsus seksuaalse ühenduse järele peegeldab meie vajadust suubuda armastuse voogudesse, sulanduda millessegi, mis jääb väljaspoole meie enda individuaalsest minast. Ühendustunne, mida kogeme seksi ajal – läbipõimunud käed ja jalad, sülg ja higi – meenutab meile neid aegu, kui sulandumine oli absoluutne. Pole võimalik veelgi sarnasemalt kogeda seda ühtsustunnet, mida kogesime emaüsas. Seetõttu on seksuaalakt omamoodi algallika juurde pöördumine. See on kõige sügavam elujaatamine. Ja nagu kõigi võimetega, nii kuritarvitatakse ka seksuaalenergiat sageli kõige traagilisemal moel ja paljud on selle pärast kannatanud raskete tagajärgede käes.
Kõige halvem, kui seks on teise üle domineerimise vahend, varas, kes oma ohvrilt jõu ära võtab. Küsige ükskõik milliselt vägistamise, verepilastuse või seksuaalse kuritarvitamise ohvrilt, mis tunne on, kui su süütus ja isiklik turvatunne nii kohutaval moel sult ära röövitakse. Osade jaoks on see kui üleminekurituaal allilma, võib minna aastaid, enne kui nad sealsest labürindist taas koju pääsevad.
Kõik me soovime, et meie haavad paraneksid. Tahame, et kurbus ja seksiga seotud häbi ja valu, olgu see siis enda ja/või teiste tekitatud, meie keha seest välja hõljuks ja järgi jääks ainult kogemuste läbi omandatud tarkus. Sügaval oma südames teame, et peame taas saavutama oma seksuaalse terviklikkuse. Me ei pruugi seda endale teadvustadagi, aga see on tõesti oluline.
Seksuaalne energia asub teises tšakras, kus asub ka meie loomingulisus. Seksuaalenergia toidab meie loomingulisi tegevusi, olgu selleks siis teise inimese loomine, töö või intiimne suhe. Kui me ei ole enda seksuaalenergia peremees, kuna selle tšakra piirkonnas on häbi, valu või viha, siis ei ole meil kõigeks selleks piisavalt energiat. See on samalaadne, nagu kõripõletikku põdedes rääkida. Meie loomingulisus on blokeeritud ja me ei suuda endale luua sellist elu, mille poole püüdleme. Me nagu töötaksime endale vastu. Süda ihkab armastust ja mõistus leiab, et on õige aeg, aga genitaalid ei mõtlegi veel sellel kõigel toimuda lasta. Oleme endaga vaenujalal ja see sisemine lõhestumine ajab meid hulluks.
Mitte ainult need, kes on ülimalt haavatud, pole võõrandunud enda seksuaalsusest. Tegelikult on seda enamus meist. Kultuurilises mõttes on spirituaalsus ja seksuaalsus teineteisest eraldatud ja Lääne religioonid pole meile selle jaotusega just teenet teinud. Oleme harjunud spirituaalsust tajuma nagu kõrgemate tšakrate tegevust. Kui palvetame ja mediteerime, mõtleme Jumalale südamest kuni pealaeni, nii nagu Tema elaks taevas ja meie lihtsurelikud, siin all maa peal. Harva kaasame me vestlusesse Jumalaga oma genitaale või kõhu. Ja selle skaala teises otsas on seksuaalsus, mida sageli peetakse ainult alumiste tšakratega seotud nähtuseks. Eraldatuna Pühast Vaimust, tajume me seksuaalenergiat südamest allapoole jäävas piirkonnas (kui meil on piisavalt õnne, on meie südame ja genitaalide vahel ka ühendus). Meie metsikuid seksuaalseid kirgi peetakse ahvatluste ja rikutuse keerukast võrgust pärinevaks. Spirituaalne müstik Osho on öelnud: “Seksi on peetud pärispatuks. See on üsna päris, kuid selles pole midagi patust.” Kuid sadade aastate jooksul on meid programmeeritud sedaviisi mõtlema.
Minevikus tähendas spirituaalsus kehast eraldumist. Aga praegusel ajal meie spirituaalses evolutsioonis utsitatakse meid just vaimu täiel määral kehasse tooma, et seeläbi sellest lõhest vabaneda. Ja selles kontekstis saab armuaktist “lihaliku tegevuse”asemel jumalik akt. Kuid me pole omadega veel päriselt sealmaal. Oleme oma kehadest ikka veel liiga eraldatud ja segaduses. Tegelikult on meie seksuaalenergia niivõrd killustunud ja oleme selles vallas nii katkised, et ainult vähesed meist usuvad, et suudavad teha häid ja turvalisi seksuaalsusega seotud otsuseid. Me ei mõista enda tundeid. “Kas juhuseks on okei, või peaksin ootama, kuni meil on lähedasemad suhted?” “Kas ma peaksin enne mõned asjad üle küsima (kas sa oled edaspidi mulle truu?, millal viimati sa arsti juures kontrollis käisid?, mida sa minu vastu tunned?) või lihtsalt lootma parimat?”
Arvestads, et intuitsioon ja tarkus tulevad meisse kuuenda tšakra (kolmas silm) ja seitsmenda (kroon)tšakra kaudu ja et seksinälg elab peamiselt esimeses tšakras (juurtšakra) ja teises (loomingu keskuses), siis kuidas ja kust kohast oma küsimustele vastuseid otsida? Mitte ainult mehed ei ole need, kes ei tea enam, millise kehaosaga mõelda. Me kõik kahtleme. Enamikul meist on pisuke häbi oma kunagiste seksuaalsete ettevaatamatuste pärast – soovime, et oleksime tookord teinud teised valikud. Meie patustamised saadavad meid siiani, määrides meie hinge salasoppe, nagu oleksime me kaotanud midagi hinnalist ja korvamatut, või mis veelgi halvem, nagu oleks see meilt varastatud. Me kõik peame endale andestama oma toonase puuduliku otsustusvõime.
/—/
Õppida usaldama teist inimest nii palju, et ennast emotisonaalselt ja füüsiliselt tema hoolde anda, on tõesti omajagu ime. (Nii et aitäh, Jumal, et me tegelikult ikka usume imedesse.) Haavadest taastumine kulgeb etappidena ja ma tean ainult mõnda üksikut inimest, kes seda rasket maastikku üksinda läbida on suutnud. Tean mitmeid inimesi, kes on seksuaalses mõttes end välja lülitanud, kas siis sellega, et nad hoiduvad täielikult seksist või eraldavad end mõnel muul viisil (põgenemine oma mõtetesse, liigne joomine, kompulsiivne ülesöömine, buliimia jms), ja reeglina on selle hinnaks läheduse ja armastuse puudumine. Kui teid on kuritarvitatud ja te pole veel teraapiat saanud, tehke endale teene: leppige kokku aeg terapeudi juurde või helistage vägistamisohvrite abitelefonile, isegi siis, kui see juhutus aastaid tagasi. Vähemalt oskavad nad teile öelda, kust abi otsida.
Karskusel võib olla sellel perioodil, kui kontsentreerite oma energiad partneriotsingule, isegi positiivne roll. Nii või teisiti, kõik juhtumid ei allu traditsioonilistele arvamustele. Näiteks kõik abielulised seksuaalsed kogemused pole alati ainult tervislikud ja energiat andvad (mulle meenub klient, keda tema abikaasa oli koruvalt vägistanud), ja suhtevälised ainult “halvad”. Teen ettepaneku, et te lepite enesega kokku, et kõik teie seksuaalsed kogemused saavad sisaldama austust teie vastu ja annavad teile energiat.
Küsige endalt, mida on teil vaja teada enne, kui te võtate riided seljast. Olge hetkes kohal ja teadik kogu oma kehast, kui te seda otsust langetate. Lubage endal meelt muuta, kui te hakkate end äkki ebamugavalt tundma. Veenduge, et olete kaitstud ja et teie ootused on realistlikud. Paljud meist otsustavad seksida, et suhet kindlamaks ja sügavamaks muuta, aga kahjuks võib sellest saada üks järjekordne pettumust valmistav kogemus. Kui te kavatsete kellegagi seksida pelgalt seepärast, et seksimine teeb sellest nüüd pühendunud suhte, siis te eksite. Arvan, et paljud meist on seda õppetundi juba liigagi mitu korda läbi teinud. Kultuurilises mõttes oleme viinud seksuaalsuse kõige primitiivsemale tasandile – see on kehaosade vaheline füüsiline akt. Oleme kõrvale jätnud hingelised peensused ja sellega seotud energeetilise dünaamika. Enamasti keskendutakse seksiga seoses pigem sellele, kuidas seda aina enam saada ja selle kestust pikendada. Kuid tegelikult on seksuaalsus midagi enamat kui peenised ja vagiinad. Tõeline seksuaalsus avab meile hedonistliku vaatenurga naudingutele ja rõõmudele, mis on meile igapäevaselt kättesaadavad. Sensuaalsed naudingud nagu söömine, muusika kuulamine, tantsimine, aiandus ja kunstitaieste loomine lausa õitsevad tsölibaadis elavate inimeste käes ja seda põhjusega. Meie seksuaalenergia kandub siis üle mujale, sõltumata sellest, kas meil on partner või mitte.
Seksuaalsus ei ole alati sõnasõnaline ja kirele alistumine ei tähenda ainult orgasmi. Minu elaval, loomingulisel ja ilusal sõbrannal Loral, kes on näitlejanna ja raadiosaatejuht,on juba aasta jagu üks mees silmapiiril. Lora on ülimalt sensuaalne naine, kellele meeldib tantsida. Igal pühapäeva õhtupoolikul paneb ta jalga retuusid ja tantsukingad ja veedab tunnikese tantsupõrandal vabas stiilis tantsides. Mõnikord tantsib ta üksinda, teinekord partneriga, mõnikord terve seltskonnaga. Ühel hetkel on ta sensuaalne, teisel aga metsik ja primitiivne. Mõnikord on ta kerge ja mänguline, teinekord aga muutub ta ühe hetkega kurvaks ja süngeks. Läbi kõigi nende erinevate tunnete on ta heas kontkatis oma kehaga ja lubab endale luksust end väljendada ja nendele tunnetele alistuda. Ta tajub ümberringi meeste imetlevaid ja ihaldavaid pilke, aga teab, et teeb kõike ikka ja ainult enda pärast. Kui Loral tuleb tööga seoses palju esineda, siis tantsides ta seda tegema ei pea. Põhimõtteliselt tantsib ta selleks, et iseendaga armatseda.
Massaaž, lõhnastatud õlide hõõrumine nahale, savi voolimine, saiataigna sõtkumine, enese armastav poputamine ja sättimine on kõik sensuaalsed tegevused, ilma et te kellegiga voodit jagaksite. Me ei pea ootama printsi väljailmumist, et väljendada ennast armastajana, kes me tegelikult juba oleme. Mina õppisin oma katse-eksituse meetodil kõigest sellest järgmist: elus on palju olulisem osata olla ise armastaja, kui otsida endale armastajat. Sufi poeet Rumi on öelnud: Armastajad ei kohtu lõpuks kuskil. Nad on üksteises juba aegade algusest peale.
Harjutus
Võtke välja oma päevik ja pliiats. Alustame meditasiooniga. Lugege tekst vähemalt kaks korda läbi ja siis püüdke seda mälu järgi teha. Istuge mugavalt ja sulgege silmad ja keskenduge mõne minuti jooksul oma kehale ja hingamisele. Iga väljahingamisega hingake endast välja oma endiste armastajate energiad (kõigi nende energiad, kellega teil on olnud seksuaalne kontakt), mida olete eneses hoidnud. Vabastage kõik häbi, valu või viha, mida olete kandnud oma teises tšakras (genitaalide ja alakõhu piirkonnas). Iga sissehingamisega võtke tagasi oma terviklikkus ja vägi, kutsudes tagasi enesesse kõik need hingeosad, mida te kas ise laiali jagasite või mis teilt ära võeti. Jätkake hingamist seni, kuni tunnete, et teie teise tšakra piirkond on kerge ja vaba või kuni tunnete, et olete valmis jätkama teise etapiga. Andke endale nii palju aega,kui vajate.
Kui olete valmis, kutsuge meditasioonis enda juurde oma armastatu tulevikust. Kujutlege teda enda ees seismas ja armastusega teile silma vaatamas. Tajuge, kuidas teie süda avaneb tema armastusele. Pakkuge armastavalt oma keha talle kui kodu ja püha puhkepaika. Tundke, kuidas ta võtab selle anni vastu ja pakub teile samasuguse pühendumise ja armastusega oma keha vastu. Kujutlege nüüd, milline on teie armastatu puudutus. Kujutlege, milline tunne on, kui ta õrnalt paitab teie juukseid ja nägu. Tunnetage, et teie armastatu suudleb teie kaela, rindu, kõhtu ja reite sisekülgi. Ja nüüd lubage endal oma armastatut samal moel puudutada. Seda tehes tunnetage teie kahe vahel valitsevat intensiivset armastust ja külgetõmmet. Pange tähele, et te tunnete end temaga turvaliselt. Te usaldate teda täielikult ja alistute talle, see on loomulik ja pakub rõõmu.
Kui olete valmis, avage silmad ja kirjutage oma päevikusse sellest, kuidas te end tundsite, olles sellises sensuaalses ja armastusest tulvil hetkes.
Lisa. Praktiline ülesanne
Lubage endale täna üks sensuaalne päev – riietuge sensuaalsetesse riietesse, kasutage sensuaalset parfüümi, liikuge sensuaalsel moel, sööge sensuaalset toitu, looge sensuaalset kunsti, kuulake sensuaalset muusikat, kirjutage sensuaalset luulet, jne. Väljendage ja nautige enda sensuaalset energiat terve tänase päeva jooksul.
Autor: Katherine Woodward Thomas
Katkend pärineb kirjastuse Pilgrim poolt välja antud Katherine Woodward Thomase raamatust “Kuidas leida seda “Õiget””
