Järgnev postitus keskendub ohvrirollile, mis kipub meis kõigis aeg ajalt võtma pearolli, mil tuntakse, et meile on tehtud liiga, meiega on käitutud halvasti ning keegi teine on süüdi. Eks ta sellises varjundis toimibki, et teise inimese sihilik pahatahtlikkus avaldab teatud sorti mõju, mil võetakse sügav solvumine enda sisse, toidetakse salaviha ja kasvatatakse kättemaksuhimu, lootes salamisi, et teisel läheks halvasti. Ja kerge on pilduda kõrvalt sõnu, et ära tee välja, unusta. Seda viimast olekski just kõige vajalikum teha, aga seda saame rakendada ainult siis kui me eemaldame probleemist enda isiku ehk sa lased vabaks iseenda ja sinuga kaasas oleva negatiivse energia, mis saab hakata liikuma täpselt selles suunas kuhu vaja. Pihta saab ainult see, kellel on nõrk auraväli. Tugeva auraväljaga halb energia kohale ei jõua ega mõjuta vaid põrkab jõuliselt omaniku juurde tagasi, kirjutab Ilona Karula oma blogis Algolemus.com.
Isekus paneb solvuma ja teeb nõrgaksMida tihedamalt solvutakse, seda isekamad ollakse, sest kõike seotakse oma isikuga ja ennast isikustatakse üle. Solvumise füüsilise keha piirkonnaks on nina ja põskkoopad, kuhu talletub solvumisest kuhjuv energia, mis seistes muutub tahkeks ja väljendub füüsilise tasandi haigustena ehk nohu või isegi ägeda põskkoopa põletikuna. Nina näitab, kuidas me näeme ainult iseennast ühes hetkes, otse oma nina ette, aga mitte kuhugi kaugemale ehk me oleme ninakad, isekad ja piiratud.
