Külma veega ravimist on inimesed kasutanud ammustest aegadest alates. Juudid pesid jalgu iga päev, Jeesus tegi pimeda silmad tiigiveega terveks ja India rahvas arvab tänini, et saavad otsekohe taevasse, kui nad end pühas Gangese jões pesevad.
19. sajandil elas Saksamaal, Wörishofeni külas pastor nimega Sebastian Kneipp, keda tabas tollal veel ravimatu haigus tuberkuloos. Ta ei tahtnud sellega leppida ja hakkas katsetama raviviise, mida pakkus loodus. Ta alustas kümblemist Doonau külmas jõevees ja proovis erinevaid ravimtaimi, avastades sedasi nii veeprotseduuride kui ka taimede tervendava mõju inimestele. Sellest ajast alates hakkas ta lähemalt uurima loodusravi ja nii tekkis kuni tänaseni sakslaste seas tunnustatud ja populaarne Kneippi looduslähedane tervisekäsitlus. Tema nägemuse kohaselt tähendas tervise eest hoolitsemine reeglipärast liikumist, tervislikku toitumist ja vaimset-hingelist tasakaalu. Dr S. Kneippi nimega on Saksamaal seotud põlvkondade jooksul äraproovitud teadmuspõhine loodusravi ja farmakoloogia.
Kneippi 5 sammast
Kneipp teooria aluseks on inimese terviklik käsitlemine ravimisel, kus tegeletakse järgmiste valdkondadega: vesi, taimeravi, liikumine, toitumine ja sisemine tasakaal. Neid valdkondi nimetatakse Kneippi viieks sambaks.
1. Veeravi
Veeravi põhineb organismi vastupanuvõime kasvatamisel läbi leebete ja tugevate ärrituste. Sooja ja külma vee vaheldumine mõjutab vereringet ja soodustab seeläbi ainevahetust, samuti puhastab jääkainetest.
2. Taimeravi
Taimed on tähtis element Kneippi terviklikus tervisefilosoofias. Näiteks oli tema lemmik ravimtaim arnika. Mägiarnika lehtedest tehakse teed ja kasutatakse maksahaiguste korral. Arnika juurtest valmistatakse tinktuuri ja kasutatakse nihestustest ja muljumishaavadest tekkinud verevalumite puhul. Kneipp uuris juba ligi 150 aastat tagasi umbes 45 taimesorti, mille toime on tänapäeval teaduslikult tõestatud. Kneippi uuritud ja praktiseeritud taimed on tänapäeval ka kneippinimeliste loodustoodete aluseks.
3. Liikumine
Kneippi eluajal tegid inimesed enamasti päev läbi füüsilist tööd, kuid ometi soovitas dr Kneipp inimestel liikumisega tegelda. Ta soovitas kasvõi puude lõhkumist või rehepeksu, peaasi, et inimene liiguks. Ta ütles, et kui liikumiseks loodud keha seisma jääb, siis kaotab see oma liikumisvõime.
Tänapäeva inimesed ei peaks sõitma mitte liftiga, vaid valima ikka trepi. Auto asemel tuleks võimalusel minna rattaga tööle. Kneippi seisukoht liikumise osas oli, et seda tuleks teha mõõdukalt, kuid reeglipäraselt. Inimesed, kes soovivad head tervist säilitada võimalikult kaua, peaksid järgima Kneippi järgmist põhimõtet: “Tee kõike õigel ajal ja õiges koguses”.
Tervise ja terve olemise seisukohalt on parimad spordialad ujumine, jalutamine, sörkimine ja pallimängud, sest need koormavad keha ühtlaselt. Kõige parem oleks neid alasid teha 2-3 korda nädalas. Ei ole olemas reegleid, mis määravad, kui palju tuleb liikuda või sportida. Kneipp ütleb, et see, mis teeb hingele head, ei kahjusta ka keha.
4. Toitumine
Tasakaalustatud toitumine on terve ja aktiivse elu aluseks. Kneippi filosoofia järgi ei peeta siinjuures silmas ei dieete ega toitumiskavasid. Tasakaalustatud toitumine Kneippi järgi tähendab teadlikku söömist. See ei tähenda ka askeetlikku toitumist, sest maitse ja keha heaolu on kõige tähtsamad. Inimene ei pea üldse olema piitspeenike. Eelistatud on saledapoolne normaalne kehakaal, mida säilitatakse võimalikult kõrge vanuseni. Dr S.Kneipp ei olnud ka ise askeet, pigem vastupidi. Ta ei kasutanud ranget dieeti ega keelanud endale toitu. Tähtis oli ja on tasakaalustatud maitseelamus ja võimalikult rasvavaesed toiduained. Juba 150 aastat tagasi rääkis Kneipp inimestele, et toit peab olema võimalikult mitmekesine, sisaldama palju puuvilja, juurvilja, teravilja- ja piimatooteid. Tuleb järgida tema põhimõtet: “Rohkem taimedelt ja vähem loomadelt”.
5. Tasakaal
Vesi, taimed, liikumine ja toitumine – hoiavad keha ja hinge tasakaalus ja on terve, aktiivse ning rahuloleva keha aluseks. Kneippi järgi hoiab keha ja hinge tasakaalus just nende nelja elemendi “koostöö”. Oma kehaga tegelemine ja tasakaalustatud eluviis koos intensiivsete puhkefaasidega tekitavad keha ja psüühika positiivse teineteise mõjutamise. Ainult siis, kui inimene reeglipäraselt endale aega võtab väljamagamiseks, täielikuks lõõgastumiseks ja kõigi meeltega elu nautimiseks, on võimalik leida harmooniline elurütm.
Sebastian Kneipp sündis 17. mail 1821 Stessensriedi külas Baierimaal ja sai katolikuusu kirikuõpetajaks Wörishofeni külasse, kus ta 1848 õige veega arstimiskunsti ülesleidis ja pruukima hakkas. Selle õpetuse on ta 1894 oma testamenti sisse ülespannud. (Sebastian Kneipp, “Minu testament tervete ja haigetele. Veega arstimise õpetus.” Tõlgitud Riia linnas, maikuus 1902)
S. Kneippi loodusravi õpetuste kohta Eestis loe SIIT
Allikas: Tarkustekool.ee
