Indra, Sul on väga eriskummaline nimi – kuidas sa selle nime oled saanud?
Sel ajal kui mu ema mind ootas, töötas ta õde Indias ja ema palus tal tuua kaasa mõned India nimed – Austraalia kogukonna jaoks olevat eesti nimed liiga ebatavalised ja mul oli juba võõras perekonnanimi.
Nimekirjast, mille mu tädi tagasi tõi, valis ema minu nimeks „Indra“ – hinduistlikus maailmas oluline jumalus, mida tuntakse taeva, vihma, tormide, välgu ja isegi jumalate kuningana. Ta on Thori, Jupiteri ja Zeusi hindu vaste. Paljud inimesed usuvad, et see on vaimne nimi, mille olen hiljem võtnud, kuid see on minu tegelik sünninimi.
Sa oled eestlane, kes on sündinud ja üles kasvanud Austraalias. Ja täna tegeled sa peaasjalikult šamanistliku praktikatega. Kuidas Eesti juured, Austraalias üleskasvamine ja šamanism kokku käivad, kas neil on üldse midagi ühist?
Lapsepõlves tundsin eestimaise vastu väga vähe huvi ja vanemate sunnil pidin käima eesti koolis, rahvatantsus, kooris ja spordiklubis. Noore inimesena tekitas see minus pahameelt ja ma eemaldusin paljudeks aastateks kohalikust eestlaskonnast ja selle tegemistest.
Elasin Lõuna-Austraalias Adelaide Hillsis ja kasvasin üles looduses. Side loodusega süvenes märkimisväärselt hilisemas elus, kui hakkasin ametlikult šamanismi õppima ja läbisin mitme aasta jooksul väljaõpet Austraalia kõrbes.
Minu väljaõppe ja sellele järgnenud praktikaaastate jooksul hakkasin ootamatult tundma kutset taastada side oma Eesti juurtega ning see kutse aina tugevnes. Ma teadsin oma isamaast ja selle inimestest väga vähe peale selle, mida olin lapsepõlves õppinud, kuid nüüd kutsus mind koju pigem maa hing ja mu enda esivanemate liin.
Minu Austraalias õpitud šamaanipraktika alused ning sügav side maa, elementide ja loodusega võimaldasid mul hakata saadud teadmisi ja tarkust muutma millekski, mis kõnetaks ka põhjamaa inimesi. Mind on õnnistatud sellega, et olen saanud liikuda kahes väga erinevas maailmas ja saan seega toetuda mõlema mütoloogiale, tarkusele ja sümboolikale.
On rida inimesi, kes nimetavad end šamaaniks ja teisalt on inimesi, kes vaatamata väga olulisele praktiseerimistaustale on tagasihoidlikud ja väldivad nimetusi nõid, tervendaja, ravitseja, šamaan. Kas sina pead end šamaaniks? Või kes sina oled?
Traditsiooniline šamanism on enamikes paikades vaikselt kadumas ja paljudel maadel puudub aktiivne side oma iidsete traditsioonidega. Kaasaegne šamanism on ja peab olema mitmes mõttes erinev vanast, kui ta tahab jääda kaasaegsele ühiskonnale päevakohaseks ja kasulikuks. Ma usun, et see on ülimalt oluline, sest šamanismil on nii palju pakkuda.
Traditsioonilistes šamaanikultuurides anti šamaaniks olemine sageli edasi vereliinide kaudu. Kuid mitte iga põlvkond ei saanud kutset – alati oli roll Vaimul, kes otsustas, kes oli määratud teele ja kellel on jumalate õnnistus.
Sageli avaldus see tee ja kutsumus inimesele Visiooniotsingu tseremoonia ajal. Siis tõlgendas vana šamaan visiooni ja otsustas, kuidas õpipoisiteekond peaks arenema. See oli ka ülioluline koht kaalumiseks – isegi kui Vaim valis kellegi jaoks šamaanitee, ei tähendanud see, et ta oleks valmis šamaan. See tähendas lihtsalt seda, et valmisoleku korral alustavad nad oma maist ja vaimset väljaõpet ning hakkavad koguma vajalikke teadmisi, oskusi ja tarkust, mida nad oma kogukonna teenimiseks vajaksid. See praktika kestis üldiselt palju aastaid, oli intensiivne ja sageli vaevarikas ja lõppes alati initsiatsioonirituaaliga, mis viis pürgijad sügavale allilma ja sundis sageli silmitsi seisma oma surmaga.
Kaasaegses ühiskonnas ei ole meil tavaliselt traditsioonilisi, autentseid, initsieeritud šamaane, kes sellist teekonda toetaksid. Minu arvamuse kohaselt sa ei saa lihtsalt otsustada, et oled šamaan ja nimetada end selle nimega. Seda tiitlit ei saa omaks võtta lihtsalt sellepärast, et tahame seda või usume, et see on meie õigus. Ei ole. Loomanahkadesse riietumine, trummimäng ja tuletseremooniate läbiviimine ei tee sinust šamaani. Kuigi tõeline šamaan võib seda teha oma töö osana.
Mina kuulun kaasaegsesse Austraalia šamaanitraditsiooni, mida juhib Spirit of the Earth Medicine Society ehk Maa Vaimu Väeselts.
Selle asutas üle 35 aasta tagasi Austraalia teadlane (Rafael Locke), kes oli Põhja-Ameerika irokeeside traditsioonis täielikult initsiatsiooni saanud šamaan, kes veetis 7 aastat oma elust traditsioonilistel viisidel treenides ja õppides.
Pärast õpipoisiaega ja initsiatsiooni käskis õpetaja tal Austraaliasse naasta ja luua uus šamaanitraditsioon, mis sobis Austraalia maale, Austraalia rahvale ja tänapäevasele ajale. Ta ütles Rafaelile, et kõige tähtsam on – ÄRA ÕPETA NEILE PÕHJA-AMEERIKA PÕLISRAHVASTE TERVENDAMISE VIISE, vaid leidke vahendid, et muuta siin omandatud tarkus praktikateks, õpetusteks ja tseremooniateks, mis kõnelevad Austraalia looduse ja vaimsete tootemite kaudu. Asjad väljastpoolt oma maad on alati vähem võimsad.
Nii lõi Rafael Locke paljude aastate jooksul Maa Vaimu Väeseltsi oma mütoloogia, vaimsete praktikate ja sümbolitega. See on noor traditsioon, aga ka kõikidel iidsetel traditsioonidel on olnud oma algus.
Selle traditsiooni raames lõpetasin 2013. aastal oma esimese Visiooniotsingu. Olen sellest ajast alates õppinud, praktiseerinud ja süvendanud omaenda tarkust oma õpetajate käe all. Minu traditsiooni kohaselt on mul lubatud nimetada end edasijõudnud šamanismi praktiseerijaks, kuid ma EI ole oma initsiatsioonitseremooniat läbinud ja seetõttu EI nimeta ma end KUNAGI šamaaniks, isegi kui teised seda teevad. Mulle on öeldud, et kui ma elaksin Austraalias, siis võiksin läbi viia initsiatsioonirituaali (kõrbes kulub selle läbimiseks 10 päeva), kuna olen täitnud eelnõuded. See on midagi, mida ma ikka loodan ühel päeval teha. Lõpetuseks ütleksin selle kohta – šamaaniks saamise teekonna oluline osa on mõista, et nende peamine roll on teenida inimesi. Sellepärast meid saadetakse.
Šamanism võib tänasel päeval tähistada väga palju erinevaid asju. Mulle tundub, et šamanismis on justkui kaks poolt. Üks on väga müstiline, maagiline, sisaldab suhtlemist vaimolenditega, ja teine on väga praktiline, mis aitab igapäevaelus teha paremaid valikuid, olla hoolivam ja looduse inimeste ja ka iseenda suhtes. Mida sinu jaoks šamanism tähendab? Mis šamanism üldse on?
Noh….Võib-olla on parim viis sellele vastata, kui vaadata šamanismi päritolu ja esialgset eesmärki.
Kui kogukonnad elasid looduses, kooskõlas loodusega, olid kõik maailmad – füüsiline, vaimne, mentaalne ja emotsionaalne – lihtsalt olendite, meie elude, meie maailma ja meie tee erinevad aspektid. Nad olid põimunud ja tantsisid koos harmoonias…või siis mitte.
Šamaanil oli kogukonnas oluline roll, kuna ta vastutas selle harmoonia loomise ja hoidmise eest, nii üksikisiku tasandil kui ka kogukonna tasandil.
Erinevatel šamaanidel võisid olla erinevad eriteadmised, nagu taimedega ravimine või vaimsetesse sfääridesse reisimine ja vaimolenditega suhtlemine või maa energiatega töötamine, kuid lõpuks oli nende peamine eesmärk kogukonna heaolu edendamine ja säilitamine inimese olemuse kõigil tasanditel.
Nad tuvastasid, mis tekitas tasakaalutuse/ haiguse /stressi, tõlgendasid seda kasutades enda müütilist maastikku ja sümboleid, teadsid mida oli vaja teha tasakaalu taasloomiseks ja seejärel juhendasid inimesi läbi mistahes protsessi, mida parasjagu tervenduseks vaja oli.
Ja… loodus oli alati kõigi šamaanipraktikate keskne õpetaja ja lava, kuna iga inimene teadis, et see on tema kodu, tema ema ja nad on osa sellest, nagu iga loom ja taim.
Kõige lihtsamas tähenduses on šamanism alati seotud esiteks tervendamise ja teiseks sügavamale minemisega inimese ainukordsel vaimsel teekonnal. Kui see pole praktiline või ei täida kumbagi neist eesmärkidest, pole see šamanism.
Kas šamanismiga tegelemiseks peavad olema mingid eeldused, kutsumus, võimed või on see midagi, mida iga inimene võiks mõista?
Mis puudutab šamanismi aluste mõistmist ning nende praktiseerimist oma elus, siis see on tõepoolest eluviis, millega iga inimene võib vabalt tegeleda. Kogu minu enda töö keskendub tavalistele inimestele vajalike tööriistade ja teadmiste andmisele, et nad saaksid sellel teel kõndida ise, nagu traditsioonilised põlisrahvad seda on teinud.
Alati tuleb ette olukordi, kus peame konsulteerima õpetajaga, kes on juba enne meid tundmatu tee läbinud. Kui õpetaja on meil aidanud mõista vaimset maastikku, milles me liigume, saab igaüks meist neid teadmisi kasutada. Me kõik ei saa olla šamaanid…aga me kõik saame õppida elama šamanistlikult, st kooskõlas looduse ja kõigi olenditega.
Sa kasutad oma šamanistlikus töös ja õpetustes palju Varju ja Valguse kontseptsiooni. Räägi palun sellest natuke lähemalt.
Kogu šamaanitöö on inspireeritud ennekõike loodusest. Kuna me ise oleme osa loodusest, saame otsida juhiseid looduses toimuvatest liikumistest, muutustest, omadustest ja aastaaegadest, saame küsida tarkust, kuidas olla ja kuidas elada.
Looduse, nagu kogu elusa põhimõiste on tasakaal. Loodus näitab meile, kuidas meie maailmas olemuselt täiesti vastandlikud mõisted, elemendid, aspektid on olulised, et tasakaal säiliks. Niisiis, vastandid tantsivad harmoonias või … võitlevad kaoses.
Kõige ilmsem vastandite tants, mida oma elus näeme, on ehk valguse ja pimeduse, päeva ja öö, nähtava ja nähtamatu suhe. Loodus veedab poole oma teekonnast öö varjus, enne kui valgus naaseb. Külma talve pimedust tasakaalustab suve soe valgus. See harmoonia näitab meie maailma tsüklilisust ja seda, et mõlemad on normaalsed ja vajalikud. Pimeduses pole midagi kurja ega halba, on ainult need asjad, mida me ei näe.
Paljud New Age’i dogmad pühitsevad valgust ja kõrgemaele tasanditele tõusmist, omistades „valgusele“ kõik, mis on tervendav, hea, vaimne ja jumalik. Samal ajal halvustatakse varju või pimedust kui kurjuse, liigse maisuse ja olemuslikult „halva“ sümbolit ja kehastust.
Šamaanitöö on definitsiooni järgi selline, mis austab võrdselt nii valgust kui ka pimedust, täpselt nagu loodus. Veelgi enam – suure osa šamanistlikust tervendamisest moodustab varjutöö ja see viib inimesed paratamatult varjumaailma uurima, sest tavaliselt oleme just selle osa kõrvale tõstnud, tähelepanuta jätnud.
Tarkus ja vaimsed teadmised, mille me oleme kaotanud või pole veel leidnud, on alati varjus. Kui see oleks valguse käes, oleksime selle juba leidnud. Enda osad, mida peame tagasi tooma, aktsepteerima ja armastama, on alati varjus olnud.
Meie enda pimeduses otsimine, taasühendamine ja tervendamine toob nad tõepoolest lõpuks valguse kätte, kuid alles siis, kui varjutöö on erinevad aspektid taas tervikuks muutnud.
Vaadake taoismist pärit Yin Yangi sümbolit. See näitab suurepäraselt seda tasakaalu, millest ma räägin.
Oma töös kasutad sa ka tootemeid. Mis need on ja kuidas neid kasutada?
Tootemid, mida ma kasutan, ilmutavad end mulle ise – ma ei vali neid. Need on loomad, taimed, elemendid või muud meile tuttava kohaliku loodusmaailma aspektid, mis tulevad esile ja pakuvad oma sümboolse vormi kaudu lugu, õpetust või sõnumit. See on osa järjepidevast vaimsest mütoloogiast, mis juhib ja toetab minu šamanistliku traditsiooni tegevust.
Oluline arusaam šamaaniteest on see, et meie sisemaailm, sealhulgas meie enda vaimne maastik, peegeldub meie välises ehk füüsilises maailmas ja vastupidi.
Šamaanipraktiku tootemitest tööriistad võimaldavad meil rännata läbi müütiliste maailmade ja läbi mittefüüsiliste maastike, kuhu meie loogiline, ratsionaalne mõistus jõuda ei saa.
Tootemite abil muutuvad vaimse maailma „Suurest müsteeriumist“ lähtuvad immateriaalsed ideed, juhised ja sõnumid arusaadavaks.
Mõned näited tootemitest, mida kasutan. TAMM – õpetab pühendumusest. Tamm näitab kuidas elada kolmes maailmas samal ajal – juured maa all, peidus ja sügaval varjus, seal kus voolab hinge tarkus ja toit. Tamme tüvi on igapäevses maailmas, ta paindub elu tormides ega murdu. Koor kasvab paksuks ja kaitseb. Ja ladvas lehed ja õied puudutavad taevast ja annavad meile ühenduse vaimse maailmaga. Aga et kasvada suureks, vanaks ja targaks, peab Tamm tõru mulda kukkumisest alates toimetama pühendumusega, muidu saab iga väline takistus või vaenlane tema elu hävitada. Tamm võib ilmestuda mitmel eri moel, võib-olla on meie autokapotile kukkunud tammetõru või leiame trepilt tammelehe – loodus räägib meiega kogu aeg.
Toon veel teise näite. MÄGER – tootem, kes näitab meile tasakaalu ja harmooniat vastastikuste jõudude vahel. Tema karv on must ja valge…Vari ja Valgus. Mäger tuleb küsima, kas meil on oma elus piirid ja kaitse õigetes kohtades, kas need on küllalt tugevad ja kaitsevad meid õigete asjade vastu. Kas peaksime rohkem hoolitsema selle eest, mida me laseme endale lähedale. Mäger tuleb kaitsma neid asju mis on meile tõesti olulised. Kui mäger end näitab, ükskõik mis moel, on ehk aeg sel teemal mõtiskleda.
Räägi natuke visiooniotsingust, miks seda tehakse ja mis sinu enda kogemused sellega seoses on.
Visiooniotsing on kahtlemata kõikidest šamaanitseremooniatest sügavaim ja võimsaim. Paradoksaalsel kombel hõlmab see mitte millegi teadlikku tegemist… välja arvatud enda avamine kõigele, mis on valmis sinuni voolama Suurest Müsteeriumist. Seetõttu on see kõigist tseremooniatest kõige lihtsam ja samal ajal võib olla väga raske.
Meie traditsiooni kohaselt korraldame 3 päeva ja ööd (või 5 päeva ja ööd) kestva visiooniotsingu, kus läheme omal käel loodusesse ja istume umbes 5-meetrise läbimõõduga tervendusringis. Ringis viibimise ajal me paastume ja püüame võimalikult suure osa ajast ärkvel püsida. Meil ei ole lubatud ühelgi põhjusel Ringist välja astuda. Kui me peaksime seda tegema, on meie visiooniotsing lõppenud.
Me ei võta oma igapäevaelust midagi kaasa, välja arvatud vesi ja piisavalt riideid, et hoida end soojas. Ei telefone, ei küünlaid, ei suupisteid, ei sigarette, ei trumme, ei raamatuid, ei pliiatseid ega päevikuid…ainult meie ise. Mõned inimesed istuvad seal ringis alasti.
Seal veedetud aja jooksul teeb meie mõistus üldiselt kõik endast oleneva, et hoida kõike kontrolli all. Mida kauem me oleme vaikselt ja avatult, seda tõenäolisemalt ilmub mingi nägemus. Pole mingit garantiid, et üldse midagi juhtub. Ja kui midagi juhtub, ei saa me kunagi ette näha, mis kujul see tuleb, mida see pakub ja mida see lõpuks tähendada võib. Kuid lihtne protsess, kus istutakse 3 päeva ja 3 ööd vaikselt looduses, ilma midagi muud tegemata, kuhugi mujale minemata ja kus mitte kedagi teist pole, on tavaliselt võimas initsiatsioon inimese elus. Asju JUHTUB.
Minu viimane Visiooniotsing toimus 2022. aastal Austraalias Victoria Grampiani mägedes. Tegemist oli 5-päevase otsinguga ja peale esimesi sooje päevi hakkas vihma sadama, tulid suured tuuletormid ja temperatuur langes 3 kraadini. Vihma sadas lakkamatult viiest päevast neljal ja ma lihtsalt istusin seal, oma üleujutatud ringis, läbimärja ja läbikülmununa, läbi tuhmide hallide päevade ja hirmuäratavate mustade ööde. Tund tunni järel – see oli mu elu pikim 5 päeva. Miski ei tundunud spirituaalne, põnev, lahe või maagiline. Aga…see oli TÄPSELT see, mis Visiooniotsing olema peab – katsumus.
Kui ma koos teiste praktikas osalenutega laagripaika tagasi jõudsin, hakkas äsja läbitud kogemus minu sees muutuma ja järgmiste nädalate jooksul sai selgeks, et need 5 päeva olid mind igaveseks muutnud ja olid kõige väärtuslikum aeg, mille eales olen kulutanud. Mu mõistusel ei olnud selles sõnaõigust – see oli nii palju sügavam kui kõik, mida ma arvata oskasin. See oli hingerännak ja sellel oli suur osa minu ettevalmistamisel selleks, kes ma olen ja mida ma praegu teen.
Ma tean, et inimesed on saanud sinu käest abi mitmete probleemide lahendamisel, kui nad on mõnda eluetappi kinni jäänud, ei oska teha valikuid, on eksinud. Milliseid võtteid sa kasutasid, kuidas sa inimesi aitad?
Minu šamaanitöö toetub ka ülikoolis psühholoogia ja õpetamise õppimisele ning olümpiatasemel meeskonnale sporditreeneriks olemisele.
Kui ühendan oma 40-aastase kogemuse isikliku arengu valdkonnas ametliku šamanismiväljaõppega ja nüüdseks üle 10 aastat kestnud aktiivse šamaanipraktikaga, tekib sellest intuitiivset tarkust, mida ja kuidas teha.
Kuid võib-olla kõige tähtsam on see, et ma tean ka oma piire ja seda, millal kellelegi öelda, et ma ei saa teda aidata, kuna tema probleem või vajadus on väljaspool minu teadmisi või oskusi.
Šamaanitee on andnud mulle palju uusi tööriistu, mille abil saan leida lahendusi, mida ma varem ei suutnud. Taaskord, looduse toimimine pakub sageli täpselt seda selgust, mida me vajame, kuid me jätame selle kõrvale, sest see tundub liiga lihtne ja naiivne.
Ma kasutan ennustamiseks tervenduskaartide lugemist Teadmarattal, et nähtamatu loori taha kaevuda. Kasutan tseremooniat ja sümboleid, et pääseda ligi inimeste elu irratsionaalsetele osadele, mida nende mõistus ei suuda või ei taha näha.
Lõppkokkuvõttes seisneb see aga kõige rohkem oma kavatsuste usaldamises ja tõe leidmise nimel riskimises.
Sa oled sel aastal eestvedamas ühte erakordset üritust – kõndimisringi ümber kogu Eesti. Räägi sellest natuke lähemalt, mis see on ja miks seda teha? Kust selle kohta rohkem infot võiks saada?
Algselt sai see alguse sümboolse kaitseratta või „tervendusratta“ loomisest oma kodu ümber koos tseremoniaalse püha ruumi loomisega. Inimesi, kes osalesid minu šamanistlikes väljaõppeprogrammides leidsid, et see on võimas ja liigutav rituaal.
Seejärel, paar aastat hiljem, võtsime Hundiallikal toimunud laagris selle praktika palju suuremas mahus ette ja lasime kursuslastel moodustada tohutu ratta ümber kogu kinnistu. Jällegi oli see veelgi võimsam ja sügavam kogemus kõigile, kes osalesid.
Sealt tuli mõte luua praegusel raskel ajal füüsiline sümbol, mis oleks laiemalt omaks võetud ja mille tähendus oleks mõistetav kõigi eestlaste jaoks ning tooks rahva kokku ja annaks neile uue lootuse.
Seega suur ring ümber kogu Eesti on ettevõtmine, kus 60 päeval kõnnime ümber Eestimaa ja kutsume kõiki Eesti inimesi meiega liituma.
Nimelt sel suurte katsumuste ja kasvava ebakindluse ajal soovime pakkuda midagi, milles kõik saavad kaasa lüüa, mis tugevdab sidet looduse ja oma maaga, mis ühendab, loob jõudu.
Rohkem saab sellest ettevõtmisest lugeda siit:
Kutsume kõiki kaasa lööma, üksi või sõpradega, kaaslase või perega.
Sa oled teinud viimased aastad ridamisi šamanistlike praktikate algkursuseid. Palju on kokku algkursuse läbinud inimesi?
Seni on meil põhiprogrammi läbinud 106 eestlast.
Mida ise sooviksid lisada?
Julgustaksin kõiki alustama oma šamaanirännakut ja vaatama, kas see aitab asju pisut lihtsamaks muuta. Ma ei reklaami siin oma tööd ega püüa oma kursustele rohkem inimesi kaasata, vaid soovitan meil kõigil otsida võimalusi veeta rohkem aega looduses ja sellega teadlikult ühendust saada, justkui oleks see tõesti meie kodu.
Seenel ja marjul käimine on lõbus, kuid mõnikord minge metsa või rappa teistsuguse kavatsusega. Mine sinna vaikuses olema. Minge sinna avatud südamega. Kuulake, vaadake ja tunnetage aeglaste pehmete meeltega, mis on valmis nägema, kuulma ja tundma seda, mida te varem ei osanud. Mine sinna puhkama, mitte tegema. Mine sinna ravima, mitte võtma. Luba võimalus, et vastused, mida otsid, juba ootavad sind… ootavad, et annaksid neile vaikse ja rahuliku ruumi, kuhu nad võivad tulla. See on šamaanitee algus.
Indra Reinpuu on sel suvel tegemas Eestis mitu sündmust.
Lisaks Ring ümber Eesti projektile https://www.ringymbereesti.ee viib ta läbi ka tõsisele šamanistlike praktikate huvilisele pikema visiooniotsingutseremoonia, mille kohta info leiab siit https://fb.me/e/3UeulUJb0 ning šamanismilaagri, kus tehakse tutvust tootemite, ilmakaarte jõudude, mütoloogiste maastikute ja tseremooniatega (info siin: https://fb.me/e/3knLeS745).
Indra õpilastele on tulemas ka nn edasijõudnute laager, kus Varju ja Valguse ilma sügavamale sisse minnakse (Täpsem info siin: https://fb.me/e/2zp8QfnlB)
Kokku kirjutanud: Kaia-Kaire Hunt
