Rakkude DNA-s võivad tekkida inimese elu jooksul miljardid erinevad mutatsioonid. Neist annavad rakkudele vähiga päädiva võiva kasvueelise aga vaid suhteliselt vähesed. Seni on uuritud põhjalikumalt eeskätt valkude valmistamise eest vastutavates geenides tekkinud muudatusi.
“Tervest genoomist moodustavad need vaid ühe protsendi. Sama hästi võiks proovida kokku panna 100 000 tükist koosnevat puslet, millel on 99 protsenti tükkidest puudu ja sa ei tea seejuures, milline lõpptulemus välja näeb,” tõdes Ontario Ülikooli onkoloog Lincoln Stein, PCAWG projekti üks eestvedajatest leide tutvustaval pressikonverentsil.
Värske töö raames koondasid rohkem kui tuhat teadlast üle kogu maailma ühte andmebaasi ligi 2700 vähipatsiendi kasvaja genoomi uurimisel saadud tulemused. Kokku kaeti sellega 38 olulist kasvajatüüpi.
“Kuigi leidsime ka palju uusi vähini viivaid mutatsioone, ei lisandunud kuigi palju geene. […] Mõistame tänu sellele paremini, kuidas bioloogilisi radu erinevate vähitüüpide puhul muudetakse,” lisas Stein. Kokku suutsid teadlased leida 95 protsendi patsientide puhul vähemalt ühe kasvaja arengut kannustava geenimuutuse. Kõigi sageli vähirakkude genoomis nähtavate mutatsioonide koguarv ulatus 705-ni.
“Mind üllatas kõige rohkem vähigenoomide mitmepalgelisus. Nägime tuhandeid vähki põhjustavate mutatsioonide kombinatsioone, mille tekkimist juhivad enam kui 80 erinevat protsessi. Mõned peegeldavad vananemisega seotud loomulikku kulumist, teised pärilikkuse ja inimeste eluviisi mõju,” viitas Peter Campbell, Suurbritannias asuva Wellcome Sangeri instituudi vähiuurija ja üks uurimuste juhtivautor. Näiteks võis olla ligikaudu 13 protsendi vähkide algpõhjus nakatumine viirushaigusesse. Neist mitmeid, nagu HPV-d ja hepatiiti, oleks saanud vältida vaktsiiniga.
Paljud vähisurmaga seotud mutatsioonid tekkisid juba kümneid aastaid enne nähtavat kasvajat. Mõnikord leidis see aset isegi lapsepõlves. Harilikult oli tarvis vähi tekkimiseks rakus 4-5 sellele kasvueelise andvat mutatsiooni. Viimane vihjab teadlaste hinnangul, et vähi ennetamiseks sobilik sekkumisperiood võib olla arvatust pikem. Seda vähemalt eeldusel, et inimeste täisgenoomi järjestamisest saab uus normaalsus.
Teistel juhtudel oleks jäänud vaid geenidele keskendudes vähini viinud mutatsioonid sõna otseses mõttes märkamata. Mõnikord võivad laguneda terved kromosoomid sadadeks tükkideks. Nende uuesti kokku traageldamisel võivad sattuda geenid valesse kohta, mõned täielikult kaotsi minna, mil teistest tehakse liigseid koopiaid. Lihtsa genotüüpimisega oleks jäänud need märkamatuks.
Vaatamata tuhandetele nähtud mutatsioonikombinatsioonidele selgus töödest, et kohati võivad olla keha eri osades nähtavad vähivormid võrdlemisi sarnased. Näiteks sarnanesid mõned rinna- ja eesnäärmevähi mutatsioonid. “See tähendab, et saame kasutada teatud vähivormide ravimiseks juba olemasolevaid teraapiaid, mille peale poleks me osanud mõelda. Uuringutest tõuseb kasu vähi kõigis staadiumite puhul,” sõnas Campbell.
Muu hulgas võimaldaks valida see ohutumaid ja tõhusamalt töötavaid teraapiaid, edendades sellega täppismeditsiini. “Kasvajad võivad paista mikroskoobi all väliselt täpselt samasugused ning samas eas ja kaalus patsiendid saada samasugust ravi, kuid neist jääb terveneb ja teine sureb. Analüüsid teevad hästi selgeks, miks paistsid kliinilised tagajärjed sedavõrd ennustamatud,” lisas Campbell.
Ideaalis loodavad vähiuurijad suuremate siseriiklike ja rahvusvaheliste andmebaaside loomisele. Need võiksid sisaldada nii vähirakkude genoomiandmeid, patsientide anonüümseks muudetud terviseandmeid kui ka infot kasutatud ravi ja teraapiate kohta. See võimaldaks teha arstidel paremaid raviotsuseid. Ravi lõppedes lisataks andmebaasi ka ravitud patsienti puudutavad andmed. Otsused muutuksid nõnda tulevikus üha täpsemaks.
Siinkohal võiks olla õppida teistel riikidel Eesti e-tervisest. “Kõik asjasse pühendatud räägivad, et sellega on palju probleeme. Alati saabki paremini teha, kuid on riike, kus seda tüüpi lahendusi polegi. Peaksime müüma X-teed igale riigile,” märkis Tartu Ülikooli geenitehnoloogia professor Andres Metspalu.
Pilootprojektina kasutatakse geenivaramu andmeid Peeter Padriku juhtimisel rinnavähi raviks. “Näeme juba, kui palju tõhusam on ravi võrreldes seni kasutatud meetoditega, lisas Metspalu.
Nii Stein kui ka Campbell tõdesid, et kasutatud meetodite rakendamisel on lähiajal üheks suuremaks väljakutseks täisgenoomi järjestamise hind. Koos info mõtestamisega võib nõuda see mõnituhat eurot.
“Põhimõtteliselt pole see magnetresonantstomograafi kasutamisest kuigi palju kallim, kuid pole siiski odav. LIsaks peame välja mõtlema, mida teha selle käigus tekkiva andmemassiiviga,” sõnas Campbell. Keskeltläbi nõuab selle järjestamisel täisgenoomi talletamine kuni 200 gigabaidi jagu kettaruumi.
Tutvu töödega Vähiriski tõstvad isikuomadused – müüt või tegelikkus?
Kilpnäärme probleemid? Vaata üle oma elustiil ja toidusedel!
10 lihtsat moodust halva kolesterooli vähendamiseks
Toitumisnõustaja Liis Orava soovitused luu- ja liigesehaiguste leevendamiseks
Pärmseene vohamine ja mis kandidoosi puhul menüüsse ei sobi
Hingamisraskused ja astma: milliseid toite vältida ja mis toob leevendust?
