Kas selline küsimus enne suvehooaja saabumist, nagu “5 trikiga kiiresti tippvormi” on teie elufilosoofia juures üldse mõeldav või pigem mõttetu, arvestades, et propageerite tervislikku toitumist ja piisavat liikumist järjepideva elustiilina ja mitte ajutise ülespuhutud projektina?
Egert ja Piret: Projektipõhised üritused on juba eos hukule määratud. Projektid “suveks rannavormi” või “kahe kuuga 20 kilo” on täis sissekodeeritud vigu. Muuta tuleb elustiili, mitte loota kiireid tulemusi mingitest imelistest nippidest või projektidest. Küsime sellistel puhkudel alati, et kui programm on läbi, mis siis edasi …? Treenida ja süüa tuleb normaalselt aasta läbi, pigem meie oma kliimast pärit toitu, ning elustiil peab soovitud eesmärkidele kaasa aitama. Selle asemel, et iga uue moevoolu või trendiga kaasa minna, tasub kinni pidada aastasadu kehtinud toitumisalastest põhimõtetest.
Kui palju on kaalu langetamine teie meelest psühholoogiline protsess? Kas on inimesi, kes toituvad küll õigesti ja liigutavad end piisavalt, aga kahe kõrva vahel on siiski mingi plokk, mis ei luba kaalu langetada? Või kehtibki see rusikareegel, et “söö vähem, kui ära jõuad põletada, ja kõik saabki korda”?
Egert: Tihti öeldakse, et asi on peas kinni. Kohati saan selle väitega isegi nõustuda, kuid seda vaid siis, kui kogu ülejäänud protsess on õigesti läbi viidud. Paraku on esmaseks piduriks antud teekonnal see, et eesmärkide nimel ei suudeta igapäevaselt tegutseda ning antakse alla. Kehakaalu mittelangemisel võib olla erinevaid takistusi: stress, ülemõtlemine ja ka teatud terviseprobleemid. Vormiloomine on protsess, mitte üle öö tehtav imetrikk.
Piret: Kui kehakaal ei lange hoolimata sellest, et kõike tehakse “õigesti”, siis järelikult on mingi osa protsessist siiski vigane. Näiteks on olnud päevane energiatarbimine enne kehakaalu langetamist väga madal, mis on organismi viinud kaitseseisundisse. Kehakaalu langetamine nõuab suurt tööd ja tahtejõudu. Ahvatlusi meie ümber on väga palju ning kui eesmärgid ei ole selgelt sõnastatud, siis on raske neile “ei” öelda. Tihtipeale on ka stress või liiga vähene uni kurjajuureks. Seega kokkuvõtlikult võib öelda, et kehakaalu langetades peavad nii keha kui ka vaim koostööd tegema.
Kuidas isiklikult tipptasemel spordini jõudsite? Kes on olnud või on eeskujudeks?
Piret: Minu lapsepõlve- ja teismeea suurimaks sooviks oli saada professionaalseks jalgratturiks. Selle nimel ma elasin, sõin, treenisin ja puhkasin. Kuid ühel hetkel tuli teadmine, et profisportlast minust füüsiliste eelduste tõttu ei saa: puudu jäi nii kiirusest kui ka julgusest olulistel hetkedel küünarnukk küünarnuki kõrval trügida. Seejärel proovisin trenni teha vaid enda jaoks, käisin jõusaalis ja sõitsin jalgrattaga, kuid mu hing sellega rahule ei jäänud. Siis seadsingi enda eesmärgiks võistlemise fitnessis. Öeldakse, et küürakat parandab vaid haud. Paraku on ka spordihingega inimestega sama lugu.
Minu suurimaks eeskujuks on alates lapsepõlvest olnud minu enda vanaema, kes on praegu 82-aastane. Temalt olen õppinud, et kõik raskused, mida spordis ja elus oi-oi kui palju ette tuleb, on ületatavad. Samuti seda, et edu tuleb enne tööd vaid sõnaraamatus. Vanaemalt olen kaasa saanud suure töövõime ning oskuse eesmärkide nimel jäägitult pühenduda.
Egert: Sporditegemine ja hea kehaline vorm on mind alati paelunud. Enne fitnessi juurde siirdumist tegelesin ligi kümme aastat jalgpalliga, mängisin mitmed hooajad jalgpalli Eesti meistriliiga tasemel ning tulin Eesti meistriks ja karikavõitjaks rannajalgpallis. Fitness on ala, mis nõuab ülisuurt pühendumist ja sisuliselt 24/7 tegelemist. Oma kogemuse najal võin öelda, et jõutreening võiks kuuluda vähemalt periooditi nii jalgpallurite, jooksjate kui ka teiste spordialade harrastajate treeningkavasse.
Enda eeskujudena tooksin välja kulturismitreeneri ning vaimse isa Indrek Otsuse ja Eesti kulturismi suurima nime Ott Kiivikase, kes on andud sihikindla töö ja pühendumisega ka mulle palju motivatsiooni enda eesmärkide nimel töötamises.
Kellele teie raamat mõeldud on?
Suunitlus on ikkagi neile, kes on oma teekonna alguses või soovivad oma elus muutusi esile kutsuda. Loomulikult tuleb arvestada igat indiviidi eraldi: tema varasemat kogemust, üldist tausta, sugu, vanust jt parameetreid. Mis sobib ühele, ei pruugi sobida teisele.
Kindlasti oleks igal algajal esmalt mõistlik treeneriga koostööd teha, kasvõi selleks, et õige sooritustehnika selgeks saada ning vältida valest treeningust tulenevaid probleeme ja võimalikke vigastusi. Aga mis pole sugugi vähetähtis, koostöö treeneriga aitab vältida suurt tänapäeva probleemi – infoküllust. Edasi saab igaüks ise valida, kas töötada koos treeneriga või minna edasi üksi.
Kui meie kliimas on palju põhjamaist külma aega, siis kas kliima mõjutab ka treeningkava, et mingil aastaajal end rohkem (või teistmoodi) liigutada kui teisel?
Jõutreeningu puhul ei ole kliima kindlasti määrava tähtsusega. “Suvel treenimine” (loe: mitte treenimine) on millegipärast üldse kuum teema. On palju inimesi, kes suvel nii-öelda puhkavad ja jätavad treeningud unarusse. Võiks ju samas küsida, kas suvel peaks hambaid teistmoodi pesema kui talvel? Pigem võib juhtuda, et pimedal talvisel perioodil on energiat treeningute jaoks vähem. Selles osas soovitame end esmalt kasvõi tahtejõu pealt trenni vedada, sest hea treening annab paradoksaalsel kombel hoopis energiat juurde, mitte ei võta seda ära.
Kas on mingi kuldlause, mida te oma klientidele soovitate ja ka lugejale kasvavasse kevadesse kaasa annaksite?
Kindlasti soovitame olla aktiivne, liikuda, leida endale meelepärane treening, mis pakub rahuldust nii kehale kui ka meelele. Ärge tehke asju projektipõhiselt, vaid muutke elustiil selliseks, mis ei sunni igal kevadel mõtlema, kuidas kiire ja lihtsa vaevaga 10 kilo alla saada. Olge vormis aastaringselt ning mõelge positiivselt, sest mõttejõudu ei saa alahinnata. Kes on alles oma teekonna alguses, siis kindlat meelt ja sihikindlust! Protsess ongi teinekord pikk ja vaevaline, kuid seda õnnelikum sa oled, kui oma eesmärgid lõpuks saavutad. Hoolige oma kehast ja vaimust. Millal ütlesite viimati oma kehale “aitäh”?
Autor: Ursula Zimmermann
Loe intervjuu I osa: Tõhusa kaalulangetamise tõelised saladused
