Muinasjuttudega kuldkalakesele loodud suureline kuvand puruneb tavaliselt koolipõlve alguseks. Kalakese elu ja olemise kohta õpitakse, et selle mälu on lühike, kõigest kümmekond sekundit. Sellest tulenevalt on tegemist üpris rumala isendiga. Isegi kui ta suudaks midagi võluda, tuleks pikemaid soove vältida, kuna ettelugemise lõpuks on algus juba ununenud. Kalakese tähelepanu on siirdunud millelegi muule, kui sinu soovide täitmine.
Inimesega olevat olukord parem. Sajandivahetusel toestatud uuringutes mõõdeti tema tähelepanu keskmiseks kestvuseks 12 sekundit. Toona ei eraldatud leiule kuigi suurt tähelepanu, sest ebatavalisel mõõdikul puudus praktilises elus tunnetuslik väärtus. Küsimus, kas seda on siis palju või vähe, asendati peas küsimusega, kas me oleme ägedad või mitte. Taolisele küsimusele polnudki vaja vastata. Piisas sellest, kui võrreldi inimese tehtud tehnoloogiat loomade looduga.
Ometi oli uuring omal moel märgiline just tänu inimest kõikjal ümbritsevale mobiilsemaks muutuvale tehnoloogiale. Avalikku diskussiooni sugenesid teemad mitme samaaegse tegevusega rööprähklemisest, televiisiori vaatamise ajal ka teise ja kolmandagi ekraani vaatamisest jne. Tähelepanu muutus defitsiitseks nii omanikule kui ka seda kaubana vahendades suureks kasvanud internetiettevõtetele. Üks neist tegijatest otsustas inimese tähelepanu 2015. aastal uuesti üle mõõta.
Microsoft kasutas mitmesugustes testides paarituhande vabatahtliku tähelepanu ja tõdes, et inimeste keskendumisvõime on muutunud. Põhjuseks toodi tehnoloogia. Suundumust hinnati negatiiveks. Seletuses märgiti, et kasvavate keskendumisraskuste tõttu on üha probleemsem eristada olulist mitteolulisest. Tähelepanu lülitub kiiremini ühelt signaalilt teisele. Võrreldes 15 aastat varasemate andmetega mõõdeti nüüd tähelepanu keskmiseks kestvuseks kõigest kaheksa sekundit ehk kuldkalakesest vähemaks.
Infoajastul pole sõnumi tõendatus oluline. Arvamustest rikkas olustikus leidub sellele piisavalt edasikandjaid. Ühed nägid tähelepanekut arenguna, mille põhjal on õppinud inimene masinate abil paremini rööprähklema. Järgmiseks väljakutseks olevat ülesannete tükeldamise pädevuse parandamine. Kriitikud seevastu hoiatasid inimese vaimse võimekuse languse eest ja kasutasid võrdluseid kuldkalakesega. Olgu need näideteks, kuidas pannakse järeldusega jooksma, küsimata seejuures, kas see rajaneb piisavalt usutavatele tõenditele.
Teadlaste seas leidus Microsofti uuringu suhtes mitmeid kriitilisi arvamusi, eriti uuringu teoreetilise käsitluse osas. Paar aastat hiljem Princetoni ja California ülikoolides Rööprähklemise ja mööda elamise ajastu
Ärevus on häirekell, mis annab märku, et oled jõudnud tupiktänavasse
Ärevus – kaasaja epideemia, millesse haigestumine aina kasvab
Üksilduse kummalised teed: mis on üksildus? Kas sina tunned end üksildasena? Kuidas üksildusega toime tulla?
