Riina Raudsik: tervel inimesel on keel ja igemed niisked ja roosad, kattu ja lõhesid pole, hambad on terved ja suus ei ole ebameeldivat lõhna

Seedimise seisukohalt on suu tähtis koht, kus toit hammaste abil mehaaniliselt purustatakse selleks, et edaspidi ensüümide tööd kergendada ning et süsivesikutest energiatootmine oleks ladusam. Kui inimene tarbib piisavalt mineraalainerikast ja aluselist vett, suudavad süljenäärmed sünteesida verest küllaldaselt sülge, umbes 1,5 liitrit ööpäevas, ning süsivesikute lammutamise alustamiseks ensüümi amülaas. Sel juhul pole suu limaskest kuiv, toit seguneb korralikult süljega ja liigub ladusalt söögitorru, toidu allaloputamiseks pole vaja vett ega muud jooki, kirjutab Riina Raudsik oma raamatus "Kuidas olla terve".

Süljes pole mitte ainult toitained ja mineraalid, mida verest siia filtreeritakse, vaid ka fosfaat- ja bikarbonaatpuhveraineid, mis neutraliseerivad happeid ja taastavad sellise pH, et saaks toimuda hambakoe taastumine ehk remineralisatsioon. Happelises keskkonnas see protsess ei toimi, sest energiat pole kätte saadud. Loodan, et tänapäeval pole enam inimesi, kes ei tea, et ka hambad on võimelised oma kude taastama. See protsess leiabki aset meile nähtamatult.

Hambaarstid kasutavad hammaste ja igemetaskute puhastamiseks soodapritsi, mis imendumisel limaskestadest vere kaudu ka suu limaskesta pH-d korrigeerivad, et vältida hammaste lagunemist.

Suu on alati olnud arstidele informatsiooni andev elund keha, eriti seedetrakti tervisest, mistõttu head arstid vaatavad keelt, kurku, igemete ja hammaste olukorda. Korralikult veega varustatud kehas on keel ja igemed niisked ja roosad, kattu ja lõhesid pole, hambad on terved, suus ei ole ebameeldivat lõhna, sülge on palju ja suu ei kuiva.

Suust algab meie tähtsaimate energiaallikate, süsivesikute lammutamine ja pole vähetähtis, kuidas me toidu peenestame. Võtke aega, mäluge aeglaselt ja korralikult, see aitab seedetegevust korras hoida.

Sülje pH ehk vesinikioonide kontsentratsioon peaks olema aluseline, aga muutub pidevalt vastavalt sellele, mida sööme või joome ja palju meil on stressi. Organism otsib kogu aeg võimalust seda aluselisena hoida tänu fosfaat- ja bikarbonaatpuhversüsteemile. Meie suu ja seedesüsteem on nagu meid ümbritsev keskkond looduseski. Ta on terve, kui mikrofloora on mitmekesine ja tasakaalus. Kõige aluseks on õige pH ehk milline on verest sünteesitud sülje happe-aluse tasakaal.

Kudesid hapestab kõige rohkem liigne magusasöömine, samuti mineraalide, vitamiinide ja ensüümide puudumine toidus ning mitteküllaldane õige vee tarbimine. Hapud toiduained ei hapesta, kuna nendes on vähem suhkruid. pH muutus suus realiseerub ikka vere kaudu. Happelisemas keskkonnas ei toimu enam ka ensüümi amülaas korralikku tootmist ja süsivesikute lammutamine suus on häiritud. Nüüd tuleb loota juba kõhunäärme suuremale töövõimele.

Kõikide meie kudede, kaasa arvatud hammaste tervis on otseses seoses happe ja aluse tasakaaluga. Hambad nagu kõik luud on samuti elavad koed, nende lagunemine ja uuenemine toimub pidevalt, sõltudes kõige rohkem inimese elustiilist.

Happelisem keskkond suus annab tunda kuivuse, kõrvetav-valusa limaskesta ja haavandite tekkega, suunurkades ja keelel valge katu ilmumisega, limaskesta põletikulise protsessiga, seene vohamise ja hammaste lagunemisega.

Korralikult vett tarbival ja tervislikult toituval inimesel pole asja hambaarsti juurde. Hammaste nagu kogu keha tervis ei sõltu nende küürimise sagedusest, vaid tervislikust eluviisist. Seda kinnitavad ka hambaarstid, kes oskavad käsitleda suus toimuvaid protsesse tervikuna kehas toimuvaga. Kui suu seisukord on halb, on olukord halb kogu kehas.

Kõige sagedamini tekivad suu limaskesta, mandlite, kurgu- ja neelupõletikud. Immuunsüsteem üritab kaitsta keskkonda põletiku lokaliseerimisega, et inimene korrastaks selle teabe peale oma elu – jooks korralikult õiget vett, puhkaks ja liiguks rohkem ning vaataks, mida suhu pistab. Haigus vaibub kiiresti, kui neid nõuandeid järgida, kuid meid on treenitud pöörduma arsti vastuvõtule ja inimestel on kadunud usk ning teadmine sellesse, et ise saab terveneda.

On teada, et suus elab tuhandeid, kui mitte miljoneid baktereid. Bakterite tapmine ei vii pikas perspektiivis ju ometi tervenemisele, vaid uute superbakterite tekke ja ainevahetuse häireteni. Teadlased on leidnud, et on ka sellised bakterid, keda võib nimetada ülejooksikuteks. Need on sellised kes vahetavad pooli vastavalt sellele, kes parasjagu võimutseb. Haiguse ajal on nad nn halvad, kuid keskkonna stabiliseerumisel juba head. Tervena me ju ei lähe suust baktereid otsima, on ju nii? Neid leidub seal alati ning kudedes käib kõikjal bakterite ja seente pidev võitlus ülemvõimu pärast. Mitte bakterite tapmine, vaid keskkond määrab, kes võidab ja kas tervis taastub lõplikult.

Meeles on üks jutuajamine patsiendiga, kes oli haigeks jäänud kurguvalu ja kõrge palavikuga. Kuna ta ei saanud oma arsti juurde aega enne nädalat, sai ta ise terveks. Ja oli tõsiselt imestunud, et ei pidanudki ravi saama ja arsti külastama!

Meie suu bakterite kooslus on muutunud seoses moodsa toitumisviisi tekkega, kus toiduaineid töödeldakse, hävitades neis vitamiine ja ensüüme, puudu jääb tähtsatest toitainetest ja mineraalidest, mistõttu loomulik hammaste kaitse kaariese vastu on langenud ja hambad on katkised juba väikestel lastel, kuigi hambad kui elusad koed peaksid meid teenima surmani.

Mineraalide puudus on hammaste lagunemise peamine probleem, mistõttu arvan, et olen õigel teel, kui õpetan inimestele valmistama vett rohkete mineraalidega Himaalaja soolast ja sinna lisatud bikarbonaatsooladest. Selline maitselt mittesoolane, aga keha keskkonda stabiliseeriv vesi hoiab hambad korras kõigil, ka lastel.

Allikas: Riina Raudsik “Kuidas olla terve”, kirjastus Pilgrim

PILGRIMI VEEBIBUUM! 💥 Eriline aeg loob erilised hinnad – ka maikuus leiab püsiklient PILGRIMI E-POEST väärt lugemist KUNI -80% SOODSAMALT!

Telli koju mugavalt ja kontaktivabalt: https://pilgrim.ee/raamatud.html

Seotud