Kuna mind on palju aastaid huvitanud keha ainevahetuslikud protsessid, mille käigus keha lammutab energeetiliselt aktiivseid toitaineid, orgaanilisi happeid, et toota energiat enda taas ülesehitamiseks, vaimseks ja füüsiliseks heaoluks, siis pöörangi raamatus tähelepanu probleemidele, mis viivad keha tasakaalust välja. Tasakaalutusseisundeid tunneme ka ärevushäirete ja depressiooni nime all. Kõik kehas toimuvad muutused on seotud organismi kohanemise ja kaitsega, mistõttu igasuguse sekkumise puhul ravimitega tuleb inimesele selgitada, kuidas ravim toimib ja miks hetkel meditsiinis kasutusel olevad ravimid ei tervenda, vaid leevendavad olukorda ja varjavad sümptomeid. Inimestele on vaja õpetada, kuidas on võimalik terve olla, et ta saaks ise otsustada, millist teed valida. Selgituseta ei oska patsient valikut teha.
Usun ja loodan siiralt, et peagi vahetuvad 20. sajandi algusest kasutusel olnud keemilised ravimid uute ja innovatiivsete vastu, mis on olemuselt looduslähedased ja immuunsüsteemi toetavad.
Kuri keel on teravam kui nuga.
Stressoril ja stressoril pole vahet, mistõttu pole oluline, kas keegi torkab sind terava keele või noaga. Inimesed ei taju või ei soovi aru saada, et sõna on väga terav nuga. Loomad seisavad oma õiguse eest füüsiliselt võideldes, inimene on õppinud relvana kasutama sõna, suruma maha emotsioonid ja võitlema välja elamata jäänud raevuga, mis meid seestpoolt õõnestab ja tervist rikub.
Laste puhul on mul olnud kõige rohkem keerulisi situatsioone seoses koolimõnitamise ja sotsiaalmeedias halvustamisega, kuid ka hirmudega, millega ei suudeta ise toime tulla, sest pole teadmisi, kuidas end kaitsta.
Minu ema õpetas mind alati: “Ära tee ega ütle teisele seda, mida sa ei taha, et sulle tehakse või öeldakse”. See on olnud parim nõuanne, mida jälgin, tõsi, vahel hambad ristis.
Lapsed ei oska oma hirme teadvustada ja väljendada, sageli ei julge nendest rääkidagi, mistõttu on äärmiselt oluline vanemate tähelepanelik suhtumine ja julgustav tegevus. Mõnikord tuleb lapse eest mõelda või siis püüda mõelda, kuidas tema võiks mõelda.
Must südametunnistus nuhtleb hinge.
Jah, musta südametunnistusega inimese hing ei leia rahu. Teda närib tema sisemus, tekitades kaebusi ja haigusi. Tervislikum on elada ausa südametunnistusega. Sama kehtib hirmu kohta.
“Ma armastan neid, kes suudavad naeratada hädas, kes koguvad masendusest jõudu ning kasvavad mõtteväest tugevaks. Armetud mõistused kärbuvad, aga need, kelle süda on kindel ja kelle südametunnistus kiidab nende käitumise heaks, jäävad oma põhimõtetele truuks kuni surmani.” Leonardo da Vinci
Vaimseid ja füüsilisi haigusi ei saa käsitleda eraldi ja ükski diagnoos ei pea saatma inimest elu lõpuni, kui inimene soovib end tervendada. Kaasaegses meditsiinis püütakse meile sisendada arusaama, et tervenemine mingist haigusest pole võimalik. Sellise tegevusega sisendatakse teadlikult haigust taassoodustavat olukorda – hirmu haiguse ees. Selle tegevuse eesmärk on hoida inimesi kroonilise haiguse diagnoosiga meditsiini küljes. Parafraseerides pealkirjaks olevat vanasõna, võiks öelda, et hirm nuhtleb hinge. Kuulus serbia päritolu teadlane Nikola Tesla (1856-1943) on 19. sajandi lõpus andnud intervjuu oma tervise kohta.
Ajakirjanik: “Nooruses olite mitu korda tõsiselt haige. Kas ka haigus on teatud sobitumistingimuseks?”
Tesla: “Jah. Ühtedel juhtudel oli tegemist elujõu lõppemisega, kuid enamasti on see mõistuse ja keha puhastumine kogunenud toksiinidest. On hädavajalik, et inimene aeg-ajalt kannataks. Kõige tõsisema haiguse allikas peitub hinges ja seetõttu ongi hing see, kes suudab inimesi enamikest haigustest tervendada.”
Autor: Riina Raudsik
Katkend on pärit kirjastuse Pilgrim poolt välja antud Loe lisaks intervjuud Riina Raudsikuga.
