Vanimad kirjalikud andmed võilillest pärinevad Vana-Kreekast, seda juba enne meie ajaarvamise algust. Euroopas on võilille toidutaimena kasutamisest teateid 17. sajandi keskpaigast, esmajoones Prantsusmaalt – seal peetakse kevadist, pipra, soola, äädika ja toiduõliga maitsestatud võilille-lehesalatit suurepäraseks toiduks tänapäevalgi ja sealsetes aiandites kasvatatakse võilille salatitaimena. Inglismaal on võilille “päästmiseks” algatatatud projekte võilille leviku taastamiseks niidutaimena. Ka mujal Lääne-Euroopas, Indias, Jaapanis ja USAs on hakatud kasvatama võilille aretatud kultuursorte, mis on lopsakama kasvuga ja vähemmõrkjad. Kultuurvõilille seemneid on võimalik endale seemnepoodisest soetada. Kui me räägime võilillest, kui aedviljast, siis on tegemist ilmselt kõige toitvama ja tervistavama aedviljaga.
Võilillega seondub palju müüte ja taigasid. Torgatuna pruudikimpu toovat ta värskele noorpaarile õnne. Kui juhtud unes nägema võilille, siis ennustavat see õnnelikku ühendust. Võilill on lootuse, suve ja lapsepõlve sümboliks. Usutakse, et võilille südamik aitab leida vastuse küsimusele või toob lihtsalt edu. Puhudes seemned tuulde, viivad need sinu armastust ja kiindumust kallimale ja täidavad salajased südamesoovid. Seemnete täielik ärapuhumine tähendab seejuures, et sinu soov läheb täide. Noortele naistele pidi puhumisel allesjäänud seemnete arv ennustama tulevikus saadavate laste arvu.
Keskajal usuti, et kui asetada lill lapse lõua alla ja see kumab lapse lõua all kuldselt, siis tähendab see, et laps saab rikkaks. 18. sajandi Inglismaal arvati, et mida kollasemat kuldsemat kuma võilill lapse lõua all näitas, seda lahkemad ja meeldivamad nad olid.
Lapsed on läbi aegade proovinud kasutada “võilillekella” aja määramiseks – kui puhud seemned tuulde ja loed kokku need seemned, mis varre külge jäävad – nii palju võilillekell ongi! Ja pikim võilillevars, mida laps suudab leida näitab, kui palju ta tuleval aastal kasvab.
Võilille, kui eriti väekat taime kirjeldab aga Kreeka mütoloogias lugu Theseusest, keda jumalanna Hekate olla 30 päeva jooksul toitnud võililledega, et anda tollele piisavalt jõudu ja vastupidavust võitluseks Minotaurusega, kelle üle Theseus võidu saavutas.
Võilill oli tuntud ja kasutatud nii roomlaste, keltide kui anglosaksi ja normanni hõimude poolt ja taim oli olulisel kohal kloostriaedade taimede seas.
Scott Cunningham, herbalist kes on kirjutanud mitmeid raamatuid taimedest mainib muuhulgas, et võilill (teena) suurendab selgeltnägemise võimeid. Heade vaimude appi kutsumiseks asetatakse aga voodi kõrvale juurtest valmistatud tee. Kui soovite rajada nn. võilillepeenart, siis maja loodenurgas olev võilill toovat soodsaid tuuli.
Võilill on hea ilmaennustaja – vihma lähenedes õis sulgub, või ei avane täielikult. Võilille õisik avaneb umbes tund pärast päikesetõusu ja sulgub hämaras.
Võilill on väekas tervendaja
Võililles sisaldub bioloogiliselt aktiivsete ainete pakett, mis aitab kehal neid väga efektiivselt kasutada. Üle 64 toitaine ja tervist toetava ühendi, mis taimest leitud, teevad võilillest väeka abilise. Näiteks sisaldab võilill rohkem beeta karoteeni kui porgand, rohkem kaaliumi kui banaan, rohkem letsitiini kui soja, rohkem rauda kui spinat, pilgeni vitamiinidest ja antioksüdantidest – rohkelt A, C, E vitamiine, tiamiini ja riboflaviini, kaltsiumi, fosforit ja magneesiumi. Nende kombinatsioonid toetavad maksa, puhastavad verd, vähendavad aneemiat, parandavad nägemist, reguleerivad kolesterooli, veresuhkrut, vererõhku ja palju palju muud.
Võilille ladinakeelne nimi Taraxacum officinale tähendab tõlkes “ametlik ravim haiguste vastu”.
Võilille koostis muutub seoses aastaajaga. Sügiseks kogub võilill palju inuliini (kuni 40%), sahharoosi ( ca 20%) ja orgaanilisi happeid. Võilill sisaldab valku (2,4-26% mis on väga suur kõikumine), sahhariide 7-8%, samuti triterpeenalkoholi, parkaineid, koliini ja letsitiini. Lehed, õied ja ka juured sisaldavad C-, PP-, A- ja B-rühma vitamiine, rohkesti rauda, magneesiumi, fosforit ja kaltsiumi. Ainevahetusprotsessis hädavajalikku koobaltit 0,6-3,4 mg%. C-vitamiini 30-70 mg%, karotiini (A-vitamiini provitamiini) 7-8%. Mikroelementide sisalduse poolest pole roheliste taimede seas võilillele võrdset.
Ravimina kasutatakse võilille juuri ja ürti. Juured kogutakse sügisel (juurtes on talletunud talvevarud ja mõjuainete kogused on kordades suuremad kui kasvuaegsetes juurtes) või varakevadel enne lehtede kasvamist. Juur puhastatakse mullast, lõigatakse ära maapealne osa ja külgjuured, pestakse külma veega, lõigatakse tükkideks ja pannakse mõneks päevaks närbuma. Kuivatatakse hästi õhutatavas ruumis või kuivatis temperatuuril 50 – 70 ºC. Juurte säilitamisaeg on viis aastat. Lehti ja õisi kogutakse õitsemise ajal, närvutatakse õhu käes ning kuivatatakse samuti hästi õhutatavas ruumis või kuivatis 40 – 50 ºC juures. Säilitatakse tihedalt suletud klaas- või puunõus kuni kaks aastat.
Võilillemahlal on üldtugevdav toime. Piimmahla on kasutatud maksa-, neeru- ja nahahaiguste ravis. Mahla soovitatakse lisaks tedretähnidele veel pigmendi- ja maksalaikude, soolatüügast, konnasilmade ja rakkude raviks. Mõnel puhul võib võilillemahl tekitada ärritust ja allergiat ja nagu enamuse (ravim)taimede puhul peab ka võilille tarvitamisse suhtuma ettevaatusega.
Noored, veel täiesti lahti keerdumata lehed on salatiks parimad, kuna on mahedama maitsega. Ka aitab salatilehtede mõrumaitset vähendada umbes pooletunnine külmas soolases vees leotamine. Samuti muutub nende mõrkjas maitse mahedalt vürtsikaks ning lehed muredaks, kui võilillelehti pleegitada. Pleegitamiseks pannakse lehepuhma peale kast, tünn või mõni muu anum. Võilillepeenra võib katta ka musta kilega.
Kesk-Aasias on kasutatud võilillemahla ka veel verevaesuse, üldise nõrkuse ja rinnahaiguste ravis. Bulgaariast on võilillemahla tarvitatud nahahaiguste ja aneemia, C-avitaminoosist ülesaamiseks ja arterioskleroosi ravis.
Mahlal väidetakse olevat veel toniseeriv, verd puhastav ja vere valgeliblede arvu suurendav ja palavikku alandav toime. Lehti ja juuri (koos) kasutatakse Prantsusmaal krooniliste maksahaiguste puhul kolesterooli vähendamiseks. Juurte õliekstraktiga pakutakse leevendatakse põletushaavu.
Värske piimmahlaga on ravitud maksa-, neeru-, põrna- ja nahahaiguseid. Muuhulgas leevendab või kaotab täielikult allergikutel esineva naha sügelemise, parandab sammaspoolikuid ja lööbeid. Tänu verdpuhastavale toimele vähendab taim kolesterooli, kehvveresust ja verd vedeldades infarkti- ja insuldiohtu. Katsed on tõestanud, et võilillemahlal on aktiivne tuberkuloosikepikeste vastane, viiruseid kahjustav, haigusi põhjustavaid seenerakke ja sooleparasiite kahjustav toime. Võilillel on täheldatud ka kasvajate arengut (rinnavähk) pidurdavat toimet.
Diabeetikutele soovitatakse iga päev aeglaselt läbi mäluda vähemalt 10 noort võilille õievart päevas.
Veresuhkrut aitab langetada ka võililletee:
1 tl peenestatud juurt
1 kl kuuma vett
Lasta 5-7 minutit tõmmata ja juua veerand klaasi enne sööki.
Toiduks lisa võililleõisi ja noori lehti toorsalatitesse, saia – või leivataignasse, quiche’desse, suppidesse ja ühepajatoitudesse. Kui Sind häirib veidi mõrkjas maitse, siis kasuta vaid õite kollast osa eemaldades nn. “tupsu” kääridega.
Retseptid võilillega
Võilille-juustumuffinid
NB! Küpsetiste valmistamiseks korja õite kollast osa! Parim viis selleks on majapidamiskääridega kollane osa “tupsust” eraldada. Mina kasutan näiteks laste kääre – see välistab ka ohu end vigastada.
- 200 g riivitud cheddar juustu (või muud veidi tugevama maitsega juustu – meie Eesti juustud on veidi maitsetud)
- Peotäis võililleõisi
- 200 g jahu
- 2 1/2 tl küpsetuspulbrit
- 1 spl suhkrut
- 1/4 tl soola
- 1 muna
- 240 ml piima
- 3 spl margariini/võid
Sega omavahel kuivained, lisa juust ja õied. Eraldi sega omavahel munad ja piim ning sega ülejäänud koostisosadega, lisa sulataud või/margariin. Küpseta 175 kraadi juures ca 30 minutit (sõltuvalt muffinite suurusest).
Võililleküpsised ehk vanaisa lemmikküpsised
Siin võtsin mõõtmise lihtsustamiseks appi kohvi/piimakruusi, sobib ka nõukaaegne klassikaline suur teeklaas – hea lihtne mõõta ja pole vaja kaalusid vms mõõtevahendeid.
- ½ kl toiduõli või sulatatud võid
- ½ kl mett (mina kasutasin paar aastat tagasi valmistatud võilillemett)
- 2 muna
- 1 kl jahu
- 1 kl kaera või mitmeviljahelbeid
- 1 kl võililleõisi
- Peotäis mandlilaaste või purustatud lemmikpähkleid, võib lisada ka rosinaid vms
Soovi korral 1 tl sidruniekstrakti või poole sidruni riivitud koor ja 1 spl mahla.
Sulata või, lisa vedel mesi või võilillemesi (miks mitte kasutada vahtra- vms siirupit), lisa helbed, muna ja jahu ning küpsetuspulber või sooda ja õied. Vormi lusikaga ahjuplaadile kuhjakesed ja küpseta eelsoojendatud ahjus 175 kraadi juures 8-10 min.
Võilillepesto
- Suur peotäis õisi (ca 15 -20 g)
- 2 keskmist küüslauguküünt
- 3 spl puhastatud päevalilleseemneid (võid kasutada ka röstitud seemneid pikantsema maitse saamiseks)
- 4 spl kreekapähkli vms külmpressitud õli
- 20 g juustu (kasutasin tavalist Eesti juustu, kuna võililleõied pole just kõige mahlasemad ja kõvema juustuga jääks pesto liiga kuiv)
- Maitse järgi soola ja sidruni või laimi mahla
Blenderda või saumikserda kõik koostisosad ja naudi leival või saial.
Kui soovid võilillepestoga pastat, siis sega võrdses osas pestot ja rõõska või kohvikoort, aja keema, kalla eelnevalt keedetud pastale ja naudi!
Praetud/frititud võililleõied
Üks minu lemmikuid, mida kogu pere hea meelega sööb.
Valmista meeldiv taigen – mina olen proovinud nii riisi-, tatra-, nisu-, maisi- kui odrajahuga. Lemmikud on riisi- ja odrajahuga. Sellest kogusest piisab ca 2 pannitäie valmistamiseks, õite suurusest olenevalt ca 20 õit.
- 1 muna
- 1 spl võid
- 3 spl jahu
- 1 tl heledat sojakastet või maitse järgi soola
Vett sõltuvalt jahu tüübist kuni pool klaasi. Hea on katsetada alguses paksema taignaga ja siis tasapisi vett lisada, kuni on sobiv konsistents.
Kui õied on putukaid täis vms, siis loputa need veega ja nõruta. Lõika õitelt roheline tups nii, et õid laiali ei laguneks – see tahab harjutamist, isegi mina kipun mõnikord liiga palju lõikama ja õis laguneb laiali. Aseta õied (kui on märjad, siis majapidamispaberile), siledale alusele õisik allapoole nii, et need oleks kenasti sõõrid nagu väikesed päikesed. Kasta taignasse ja prae kuumal pannil kiirelt mõlemalt poolt või friti fritüüris – valmivad väga kiirelt! Ilusama tulemuse saab pannil, kuna sinna saad neid kenasti sättida nii, et nad jääks ilusti terved sõõrjad õied.
Paku suupisteks, prae kõrvale või dipikastmega.
Võililli saab edukalt marineerida või moosiks keeta. Esimesel puhul valmista endale meeldiv marinaad, mida kasutad tavaliselt kurkide marineerimiseks. Korja veel avanemata võilillenupud, keeda eelmisel päeval marinaad valmis ja järgmisel päeval aja uuesti keema. Lisa pestud ja nõrutatud võilillenupud lase keema tõusta ja pane eelnevalt steriliseeritud purkidesse. Jahedas keldris säilib kenasti kevadeni ja kauemgi.
Võilillemoosi saad teha kombineerides võililleõisi (ainult kollane osa!) õunamahla (naturaalse) või rabarberiga. Kogused üks – ühele ja suhkrut nii, nagu igal perenaisel kombeks panna on. Mina kasutan üsna vähe suhkrut ja moos säilib hästi.
Uurimistööd võilille vähivastaste omaduste kohta loe “Metsikud maitsed I: umbrohi ei hävine – ole sama sitke, terve ja võimas nagu väekas naat”, Metsikud maitsed II: õrn kannike peletab depressiooni ja toob nii õnne kui tervist ja “Metsikud maitsed III: nõges tugevdab verd, sisaldab külluslikult vitamiine ja on võimas afrodisiakum”.
Vaata ka tema facebookilehte Võilillelaps
