“Kui inimkond teaks, kui hea ravimtaim on nõges, siis külvaks ja kasvataks ta ainult nõgeseid.” Maria Treben
Kaitsev ja maagiline nõges oli tuntud ja kasutatud anglosakside poolt ühena üheksast väeürdist, millega võideldi kurjade vaimude vastu.
Lisades nõgest vanni- või põrandapesuveele, tühistad enda vastu suunatud loitsud. Raputades lehti koduõuele ja tuppa või ruume suitsutades eemaldad negatiivsuse ja peletad kurjad vaimud või saadad need lähetajale tagasi. Nõgesest talisman kaitseb kummituste, kurjade vaimude ja loitsude eest, kaotab hirmud ja lisab julgust ning jõudu ja energiat.
Müstilist nõgest on keskajal seostatud nõidusega. Sellest on valmistatud afrosisiaakume ja kirge lisavaid vanne. Nõgesetee või -õliga häälestatakse rituaalseid vahendeid.
Mütoloogias esineb tulejumal Thor sageli nõgesena ja usuti, et nõgese põletamine kaitsteb inimesi ja elupaiku välgu ja äikesetormide eest. Teine Skandinaavia jumal Loki teinud oma kalavõrgud nõgesest.
Tiibeti suur joogi Milarepa, tuntud ka kui roheline jumal, muutunud roheliseks peale nõgeste söömist. Kuna Milarepa andis lubaduse, et ta ta Valge Mäe otsast alla ei lähe ja mäel muud peale nõgeste ei kasvanud, elanud Milarepa aastaid vaid nõgesetoidul.
Nõgest kasutasid juba antiikajal arstid Galen ja Dioscorides kui lahtistit ja diureetikumi ja astma ning pleuriidi ravis.
Roomlased olevat toonud nõgese Urtica pilulifera Britanniasse, kus nad kasutasid seda reuma ja artriidi vaevuste leevendamiseks, köites nõgesed väikesesse vihta ja peksid ennast sellega. Selline vihtlemine aitas stimuleerida verd. Samuti aitas nõges neil hoida eemal külmatunnet Briti jahedas ja niiskes kliimas.
Nõgest on alates nooremast kiviajast kasutatud riide (purjed, laudlinad jms.), paberi, nööri ja kalavõrkude valmistamiseks.
I Maailmasõja ajal kasutati nõgest Saksa armee mundrite värvimiseks. Ka juured sobivad värvimiseks andes kollast värvust. Ka tänapäeval kasutatakse nõgest keskkonnasõbraliku kanga saamiseks. Nõges kasvab kergelt ning saadud kiud on tugevam kui puuvill ja peenekoelisem kui kanep.
Kõrvenõges on taim, mida tuntakse ilmselt rohkem, kui teisi taimi, aga kahjuks pigem tema kõrvetavate omaduste pärast, kui tervendava ja kosutava taimena. Varakevadised kõrvenõgese võrsed on esimesed energiandjad ja veretugevdajad. Nõgese lehed sialdavad on pea kõiki vitamiine: A, C, D, E, F, K, P, ja B kompleksi vitamiine tiamiini, riboflaviini, niatsiini, ja vitamiini B-6, palju mikroelemente, orgaanilisi happeid, fütontsiide ja tanniine. C-vitamiini on nõgese kasvudes 2,5 korda rohkem kui sidrunis (660 mg %) ja spinatis. Lehe karvakestest on leitud palju erinevaid kemikaale sh. sipelghapet, histamiini, serotoniini ja koliini.
Nõges on väga rikas mineraalide, valkude, kiudainete, klorofülli, aminhapete, letsitiini, karotenoidide (A – vitamiin), flavonoidide, steroolide, tanniinide ja vitamiinide allikas. Taime juur sisaldab kasulikke keemilisi ühendeid nagu skopoletiin, steroolid, rasvhapped, polüsahhariidid ja isolektiini. Mitmed taime lektiinid on antibakteriaalsete, viirusevastaste toimetega (AIDS ja hingamisteede viiruste puhul). Lektiin( juurtes) ja flavonoidid (lehtedes) tugevdavad immuunsüsteemi. Taim sisaldab palju rauda, räni ja kaaliumi. Nii on taimeleotiseid ja teed kasutataud sajandeid aneemia ja kurnatuse puhul. Lehed sisaldavad ca 4.8 mg klorofülli grammi kuivatatud lehtede kohta – sõltuvalt sellest kas on kasvanud päikese käes või varjus. Üllatuslikult on rohkem klorofülli ja karotenoide leitud taimedel, mis on kasvanud varjus. Kuivatatud lehed sisaldavad 40% valku. See on taimedest kõige kõrgema valgusisaldusega.
Rikas seleeni, raua, tsingi ja magneesiumi poolest, lisaks sisaldab baariumi, joodi, kroomi, vaske ja väävlit. Sisaldab tanniin ja gallushatpet, vaha ja kummit.
Rahvameditsiinis leiavad kasutust kõik nõgese osad: juured, lehed, varred, seemned.
Nõgesevõrseid ja -lehti kogutakse ka kuivatamiseks maist juulini kuiva ilmaga, juuri varakevadel või sügisel, seemneid hilissuvel ja sügisel. Nõgest ei tohi korjata lämmastikurohketest kasvukohtadest – kompostihunnikutelt või loomalautade lähedusest, kus neisse võib koguneda liigselt kahjulikke nitraate.
Nõges toetab nii hormoon-, immuunsüsteemi, vereringet, hingamisteid, kuseelundkonda. Nõgese juur on neerude sõber ja lümfisüsteemi ning immuunsüsteemi tugevdaja. Herbalistid kasutavad nõgest, et “panna seisvaid energiaid taas liikuma”. Nõges on üheks parimaks viljakuse edendajaks jäädes veidi alla ainult punasele ristikule. Nõges on parim foolhappe allikas, mis on eluliselt vajalik arenevale lootele. Kuna nõgese kasutamine võib põhjustada emaka kokkutõmbeid, siis tuleks seda kindlasti kasutada raseduse ajal ettevaatusega ja pidama nõu arsti või ämmaemandaga ning kuur võiks kesta kõige rohkem 2-3 päeva kuu ajaste vahedega.
Nõgese tarvitamisse peavad ettevaatlikusea suhtuma neeru- ja südamepuudulikkuse all kannatajad. Rohke nõgese kasutamine võib mõjutada vererõhu- ja diabeediravimite toimet ning suurendada rahustite mõju.
Tassike õigesti koostatud nõgese leotist annab 500 mg kaltsiumi, rauda ja K-vitamiini. Valgu-, vitamiinide ja mineraalainete rikas nõges on suurepäraseks täienduseks rinnapiimale ja toetajaks imetavatele emadele.
Nõgesetee kompresse või lehepuru on kasutatud väiksemate haavade ja põletuste ravis.
Juure ja lehtede mahl segatuna meega kergendab bronhiaal- ja astmaatilisi vaevusi. Samal eesmärgil kasutatakse ka kuivatatud lehtede suitsu sissehingamist. Nõgesest valmistatakse heinapalaviku vastaseid preparaate, taime külmkuivatades. Nõges lahustab sapi- ja neerukive. Nõges on hea abiline stressirohkel ja emotsionaalselt raskel ajal toites ja toetades neerude tööd. Neerupealiste kurnatus mõjutab omakorda kilpnäärme tööd mis omakorda mõjub põhiainevahetusele, kasvule ja arengule. Madal kilpnäärme aktiivsus on nüüdsel ajal peamine ülekaalulisue põhjus. Seega on nõges kasulik ka paastumisel ja diabeedi ravis. Mitmed meditsiinilised uuringud üle kogu maailma, eriti Saksa- , USA ja Venemaa teadlaste töö tulemused näitavad nõgesepreparaatide efektiivsust eesnäärmevähi, heinapalaviku, osteoartriidi ravis.
Nõgeseleotist kasutatakse ka kahjurite peletamiseks, samal ajal mõjub see ka väetisena. Kõrvenõgeseleotis (lahjendus 1:5…1:10) peletab edukalt näiteks porgandi-lehekirpu ja samal ajal mõjub ka tugeva orgaanilise väetisena.
Kõige veidram nõgese kasutus on ilmselt nõgesevihtadega vihtlemine artriidi raviks. Ravialust viheldakse nõgesevihaga kuni nahk hakkab punetama, see stimuleerib nõrku organeid, lihaseid, närve ja lümfisüsteemi ning ergutab vereringet. Või siis tekitab nii suure kipituse, et ravialune lihtsalt unustab oma artriidid ja valud.
NÕGESE – SIDRUNIKOOK
100g (u 2 klaasitäit) värskeid nõgesevõrseid
200g toasooja võid
150g suhkrut
3 muna
2 tl vaniljesuhkrut
poole sidruni mahl ja riivitud koor
250g jahu (võid kasutada ka riisi- ja maisijahu nt klaasitäis riisijahu + klaasitäis maisijahu ongi ca 250 gr)
2 tl küpsetuspulbrit
½ tl soola
KATE:
150g toasooja võid või kookosrasva
300g tuhksuhrut
Poole sidruni mahl ja riivitud koor või 100 g vaarikatoormoosi
Valmistamine:
Loputa nõgesed ja töötle keeva veega, selleks aseta nõgesevõrsed kaussi ja kalla neile kuum vesi peale, lase seista 2 – 3 minutit, siis kurna, kasuta teed meega joogiks ja loputa nõgesed veel kord külma veega üle.
Vahusta või ja suhkur ja lisa ükshaaval munad, vaniljesuhkur, riivitud sidrunikoor ja -mahl. Lisa jahu ja küpsetuspulber.
Pigista nõgestest suurem vedelik välja ja blenderda või purusta need saumikseris, mina lisasin parema tulemuse saamiseks taimedele veidi tainast. Sega saadud segu ja ülejäänud tainas omavahel.
Küpseta 175´C ahjus väiksemas 10 – 12 cm vormis u 30 minutit, kuni kook on kergelt kuldpruun ja taigen ei kleepu tiku külge. Suurema vormi jaoks (24 – 26 cm) kasuta topeltkogust.
Lase jahtuda enne kui asud kaunistama.
Kate:
Vahusta või, lisa tuhksuhkur ja vahusta veel, lisa sidrunimahl ja – koor või vaarikamoos. Sega ühtlaseks ja lisa vajadusel mõnusama konsitentsi saamiseks veel sidrunmahla või moosi.
Kata kook kreemiga ja aseta mõneks ajaks külmkappi.
Kaunista kook marjade ja/või riivitud sidrunikoorega.
KARTULISALAT NÕGESEGA
200g keedetud kartuleid
100g värsket kurki
50 g soolakurki
100g tomatit
100g nõgeselehti (u 1 suur peotäis)
1 – 2 muna
Peotäis maitserohelist – sibulat, tilli, peterselli jms.
Kaste:
100g maitsestamata jogurtit, sinepit (ca 1 tl Felixi Special Inglise sinep) murulauku, 1 spl õli (kreekapähkli- , oliiv- või muud rafineerimata õli), soovi korral maitse järgi soola ja pipart.
Valmistamine:
Keeda kartulid ja muna. Haki jahtunud kartul ja munavalge
Töötle nõgesed kuuma veega, pigista/nõruta suurem vedelik välja ja haki peeneks. Haki tomat, kurk, muna ja maitseroheline. Sega kõik komponendid ja lase tunnike külmas seista. Peale jogurti-murulaugu kaste.
VASIKALIHA RUMMIMARINAADIS RUMMI – NÕGESE KASTME JA ROHELISE KARTULIPUDRUGA (2-le)
Ca 300 g veise/vasikafileed
Marinaad:
40 ml rummi
30 ml sojakastet (heledat)
2 tl Felix Special Inglise sinepit
1 tl mett või pruuni suhkrut
Lõika liha viiludeks, pane marinaadi seisma ca 1 tunniks. Prae eelkuumutatud pannil või grillil kõrgel kuumusel mõlemalt poolt ca 3 min. Kui soovid läbiküpsenud liha, jäta liha veel mõneks ajaks pannile kaane alla hauduma (järelkuumusele, mitte kuumale pliidile!).
Kaste:
Sega marinaadile 1 tl tärklist, 3 – 4 tl kuumtöödeldud ja purustatud nõgesevõrseid, kuumuta keemiseni.
ROHELINE KARTULIPUDER
Keeda 4 – 6 keskmise suurusega kartulit pudrupehmeks, kurna, purusta peeneks kahvli või pudrunuiaga, lisa ca 50 gr võid, sega vispliga mõnusa õhulise koostise saamiseni, lisa 3 – 4 tl kuumtöödeldud ja purustatud nõgesevõrseid, maitse järgi soola ja sega veelkord puder läbi nii, et kogu puder oleks ühtlaselt heleroheline.
Serveerimisel tilguta kastet pudrule ja lihale ning lisa soovi korral toorsalatit.
NÕGESE – NAADIPESTO
4 suurt peotäit nõgesevõrseid
4 suurt peotäit noori naadilehti
35 g päevalilleseemneid (sobivad ka seedermänni- või kõrvitsaseemned, india pähklid)
väike peotäis (20 g) karulaugulehti või 1 küüslauguküüs
20 g riivitud Parmesani vm. kõva juustu.
5 – 6 sl kreekapähkliõli
sidrunimahla, soola, pipart
Purusta blenderis või saumikseriga kõik komponendid ühtlaseks massiks, maitsesta ja sega ühtlaseks.
Kasuta pestot pastaga, saial – leival või orsotto valmistamiseks (kreemjama orsotto koostise saamiseks lisa keedetud ja blenderdatud kõrvitsat).
NÕGESE – RABARBERI – BANAANI JÕUJOOK
2 peotäit (kuumtöödeldult) nõgeseid
1 keskmine rabarberivars
1 banaan
1 spl mett
vett
Blenderda tahked koostisosad ja lisa maitse järgi ca 300 ml vett. Mõnusa maitse ja värskue lisamiseks lisa värsket piparmünti ja/või naistenõgest. Kombineeri maitseid ja koostisosi lisades kiivit, apelsini või mangot.
PASTAROOG NÕGESEGA
Pane pannile noori nõgesevõrseid, piserda peale oliiviõli ja kuumuta segades, kuni värv muutub erkroheliseks, maitsesta soola-pipraga. Sega keedetud pasta hulka, söö koos riivitud Parmesani juustuga.
KOTLETID NÕGESEGA
Sega tainaks purustatud keedukartul, muna, veidi jahu ning keevas vees hoitud ja hakitud nõges, maitsesta soola, pipra ja tüümianiga. Vormi kotletiks ja prae pannil või küpseta ahjus.
Samuti võib nõgest segada hakklihakotleti tainasse.
OMLETT NÕGESEGA
Lisa hakitud või purustatud (kuumtöödeldud) nõges saumikseriga või blenderis ning klopi muna hulka.
VÕILEIVAKATE
Võileivakate nõgese ja toorjuustuga. Haki ja sega kuumtöödeldud nõgest toorjuustu sisse, maitsesta sidrunimahla, soola ja pipraga. See segu sobib ka keedukartuli kõrvale.
Nõgest saab säilitada kuivatatult. Kuivata naati või nõgest soojas õhurikkas kohas, jahvata ja kasuta näiteks leiva-, kukli- või muffinitainas, kartulipudrus jm.
Metsikute maitsete autor on Kristi Lehtla
Loe ka Kristi Lehtla eelmist mõnusat umbrohutoitude lugu, kus peakangeseks koduaia nuhtluseks peetud naat: “Metsikud maitsed I: umbrohi ei hävine – ole sama sitke, terve ja võimas nagu väekas naat” ja Metsikud maitsed II: õrn kannike peletab depressiooni ja toob nii õnne kui tervist. Vaata ka tema facebookilehte Võilillelaps
