Karuse- ehk maretapäev märgib püha Margareeta võitu lohemao üle. Eesti ainuke püha Margareeta kirik asub Läänemaal Karuse kihelkonnas. Siinmail tuli rukkikülviks karusepäeval – ussimunade künnipäeval – põld läbi künda (kasvõi kolm vagu), et hävitada rukkiusse – oraseöölaste vastseid.
Murdesõnad karus, kare, kargemaa tähendavad söötis, harimata maad. Vanemates 18.-19. sajandi trükistes võib leida ka kujutlust, et karusepäev on karu austamise päev, mida tuleb pühitseda, et karu kahju ei teeks.
Täna, 13. juulil on rahvakalendris karusepäev, nii et:
- Aja endast kadeduseuss välja, hakka eesmärgi nimel liigutama!
- Tegutse ruttu, karu tuleb!
- Täna võib viina merre valada, toob head õnne!
- Tee angerjasuppi!
Angerjasupiks läheb vaja:
- 1,5 kg angerjat
- 3 l vett
- 4 kartulit
- 3 porgandit
- 2 sibulat
- 1 dl valget veini
- poole sidruni mahl
- 70 g võid
- soola, musta terapipart, loorberilehte
- värsket tilli
Karusepäev, rahvakalendris veel maretapäev ja künnipäev, on kesksuve püha. Kohati on kuuma kesksuve kutsutud ka karusekuuks. Heinapühana pole karusepäev rahvapärimuses kaugeltki mitte nii tähtis kui eelnenud heinaleedo (02.07) ja järgnev jakapäev (25.07). Piirkonniti ja mõnel pool isegi taluti on aga karusepäeval heinateost hoidutud küll.
Heinatöödel tehakse karusepäeval vahe, muidu susi ja karu tulevad karja. Teisisõnu, mets tuleb sel päeval rahule jätta. Suurem osa heina tehti muiste ju metsaheinamaadelt ja puisniitudelt. Seevastu kesa kündmine või äestamine on soovitav. Muhus näiteks on sobivaks künniajaks loetud kolm päeva enne ja kolm pärast karusepäeva. Seal on päeva kutsutud ka künnipäevaks.
Varem on karusepäeval mitmel pool peetud ühispalvustega kaasnevaid rahvapidusid. Näiteks Panga pangal ja Palivere Karusemäel. Kuid karusepäeva peetakse tänapäevalgi. Mõniteist aastat tagasi taastati ühise karusepäeva pidamise tava Karula kihelkonnas.
Allikad: Rahvakalender facebookis, Maavalla koja kodulehekülg ja Sille Vadi kokandusblogi Toidutegu – söömine on ainus tegu, mis toidab
