Praegu on käes kevadine aeg ja kõik hakkavad talveunest ärkama. Nii mõnedki meist avastavad, et energiat pole, väsimus on, ei jaksa midagi teha, immuunsüsteem on madalseisus, kõikvõimalikud viirushaigused jäävad külge ja köha-nohu on pidevad kaaslased. Miks me peale talve nii nõrgaks jääme? Kuidas uuesti ärgata ja õide puhkeda?
Eks see kevadväsimuse probleem hakkabki talvest pihta. Kui me vaatame loodust, siis me näeme, et ta talvel puhkab selleks, et kevadel uuesti ärgata. Inimestel on pigem vastupidi – talvel tehakse kõvasti tööd. Selle tulemus on see, et me raiskame ära oma sisemise energia ning kui ükskord kevad saabub, siis meil ei ole millegi arvelt kevadel ärgata ja uut tsüklit alustada.
Aga kuidas kevadväsimusega võidelda? Milliseid nippe või praktilisi võtteid Sa hiina meditsiinist oskad soovitada?
Esimene küsimus on see, et kas võidelda või mitte võidelda. Tegelikult me peaksime jõudma sinnamaani, et me elame loodusega kooskõlas, et me kogu aeg kulgeme nii, et meil on hea olla. Kui on juba ebamugav olla ja keha annab märku endast, siis järelikult me oleme midagi valesti teinud.
Kui oleme kevadisel ajal väsinud ja jõuetud, siis see näitabki seda, et meil ei ole energiat, sest see on sügise ja talvega lihtsalt ära kulutatud. Kõige parem, mida saaksime teha, on muidugi puhkamine, aga paraku me alati seda võimalust kasutada ei saa.
Vaadates loodust, me näeme, et pungad puhkevad, kõik ärkab ja tärkab, ehk siis energia, mis on olnud sügaval maa sees, juurdes, hakkab ülespoole ja väljapoole liikuma. See on see energia, millest algab uus elu. Inimese kehaga on samamoodi. Talvel me peame hoidma oma sisemist energiat ja soojust, mitte raiskama seda üle töötamisega või kahjustama seda vale toitumisega.
Talvel peab ka pigem vältima väga teravaid ja vürtsikaid toite. Näiteks tšilli söömine mitte ei soojenda sisemiselt, vaid toob selle soojuse ja energia keha seest hoopis pinnale. Pehmemad soojendavad taimed aga sobivad hästi – nt. sibul, küüslauk, kaneel, kardemon, nelk. Talvel söödavad toidud nt. lihad ja leemed peaksid olema pikemalt hautatud või töödeldud.
Kevadel peame aga hakkama seda sisemist energiat väljapoole tooma ja nüüd sobivad hästi natukene teravamad toidud, sellised, mis äratavad meid üles. Samas tuleb ka siin tähelepanelik olla, et mitte üle pingutada. Kevadel on kõige aktiivsem ilmastikufaktor tuul. Igaüks teab selle tuule toimet, kui natukene märja nahaga tuule kätte jääd, siis on kas kael kange või kurk haige. Seetõttu tuleb ikkagi mõõdukas ja ettevaatlik olla.
Kui veel toitumisest rääkida, siis üldiselt võiks toit võrreldes talve toiduga olla hoopis kergema iseloomuga, ehk teda ei pea nii pikalt töötlema, pigem sobivad wokitud, röstitud või haututatud asjad.
Samuti on hea, kui saab juba seda rohelist süüa, mis meil väljas kasvab. Vaikselt võib minna rohelise toidu peale, kuid samas ei tohi unustada ühte põhitõde, mis hiina toitumisteraapias on – toidud ei tohi temperatuurilt külmad olla.
Liigne toortoit ei ole organismile selles suhtes hea, et ta nõuab hästi palju seedetuld, mis on seotud kõhunäärme ja põrnaga. See on see energia, mis aitab meil toidust vajalikku energiat ja toitaineid kätte saada. Kui me sööme väga palju temperatuurilt külmi toite või väga palju tooreid asju või väga palju piimatooteid, siis see kahjustab seedetuld. Kui seedetuli on nõrk, siis meil ei ole piidavalt energiat, meie immuunsus ja elujõud langeb. Hiina meditsiin rõhutab seda, et toidud peavad soojad olema.
Kuidas seedetuld sütitada? Eriti kui mõelda, et praegu on toortoitumine väga populaarne, inimesed tahavad kevadel hästi palju värskeid asju süüa, igasuguseid mahlu juua…
Siin on oluline aspekt see, et kõik inimesed on erinevad ja tegelikult ei ole ühte kindlat dieeti või toitumissoovitust, mis kõigile võiks sobida. Võtame kaks äärmuslikku näidet. Meesterahavas, kes on näost punetav, käib talvel külma ilmaga hõlmad eest lahti, sest tal on tuld hästi palju sees. Ta räägib kõva häälega, tal on kõrge vererõhk. Teiseks võtame naisterahva, kes on väike nääpsuke, kahvatu, räägib hästi vaikse häälega ning jõudu ja energiat ei ole. Neile ei saa kohe kindlasti määrata ühesugust dieeti. Vale toitumisega kaob energia, võivad tekkida seedehäired, külmatunne jne. Peab ikkagi iga inimese puhul vaatama eraldi, mis talle sobib.
Kui inimesel on soov palju värsket süüa, siis see kindlasti ei tähenda seda, et peaks toorest sööma. Värskeid juurvilju võib pisut kuumutada, öeldakse, et kui neile pisut kuumust anda, siis me teeme osa tööst ära, mida muidu meie seedesüsteem peab tegema. Ei ole vaja pikalt töödelda, täiesti läbi hautada või praadida, piisab sellest, kui kergelt wokkida. See ei hävita vitamiine ega mineraale ära aga samas organismile on väga suur abi sellest.
Inimesed tunnevad ise väga hästi ära, mis neile sobib. Kui neil mingit dieeti tehes on füüsiliselt ebamugav olla, on pinge, valu, raskustunne või pidev väsimus, siis on selge, et see asi ei sobi talle. Tuleb eelkõige iseennast kuulata.
Kuidas saab toortoituja oma seedetuld lõõmamas hoida?
On üks universaalne taim, mis seedetuld tugevdab – see on ingver, nii toorena kui kuivatatuna. Toores ingver soojendab hästi seedesüsteemi ja väliselt samuti. Pajud teavad, et kui on külmetushaigus, siis tuleb juua ingveriteed, mis lööb külma ja tuule kehast välja. Kuivatatud ingver soojendab ainult sisemust. Kui sisemine tuli on nõrk, siis kuivatatud ingver sobib väga hästi. Samas külmetushaiguse puhul ei sobi. Siis peab kasutama värsket ingverit.
Mida hiina meditsiin veel külmetushaiguste puhul soovitab?
Esiteks tuleb selgeks teha, mis tüüpi see külmetushaigus on. Hiina meditsiin jagab külmetushaigused laias laastus kaheks – tuul-külma tüüpi ja tuul-kuumuse tüüpi.
Meie meditsiini mõistes tuul-külma tüüpi külmetus tähendab tavalist gripiinfektsiooni. Selle protsess näeb välja nii – väline tuul ja külm on nö meie nahapooride kaudu sisse tunginud ja blokeerib naha all energia liikumise. Sümptomid, mis tavaliselt tekivad on naha valulikkus, külmatunne, lihaste valutamine, nina on vesine, pea valutab, ehk siis põhilised külma sümptomid. Sellisel juhul on kõige parem see, kui inimene saab võimalikult vara sooja sisse ja keha higistama. Siis lööb selle külma välja ja inimene ei jää haigeks. Selleks sobib saun, kuum vann või ka päris algfaasis sportimine. Söögiks sobivad sellel ajal temperatuurilt soojad asjad ja ka näiteks tšilli – see lööb väga hästi külma ja tuule välja. Samuti sobib sibul, küüslauk, värske ingver. Kui me nüüd päris algfaasis jaole ei saa sellele külmetusele, siis see tuul-külm muutub ühel hetkel kuumuseks. Ehk teisisõnu, kui juba palavik tekib, siis see on hoopis teist tüüpi haigus. See võib olla tuul-külma teine etapp, kuid võib olla ka iseenesest tekkinud tuul-kuumus.
Tuul-kuumuse puhul on esimesed sümptomid kurguvalu, mandlid võivad turses olla, kõri- või neelu põletik ja palavik. Sellisel puhul ei ole naha valulikkust, kuna ei ole külma, mis seda energiat seal blokeeriks. Nina ei tilgu. Meil on lihtsalt kuumus sees, ehk siis lääne meditsiini mõistes põletikuline protsess neelu ja kõri piirkonnas. Sellisel juhul tuleks alustada sellest, et soe ehk liigne kuumus kehast välja saada. Kui sellisel juhul inimene nüüd ingverit ja tšillipipart kasutab, siis tulemus on oodatust hoopis vastupidine. Sisemine kuumus suureneb veelgi, protsess läheb veelgi intensiivsemaks. Siin peaks olema eesmärk jahutada seda tuld ja kuumust. Selleks leidub üsna häid taimi ka meie enda koduaias. Esiteks piparmünt, mis hiina meditsiini järgi on jahutava toimega, ta hajutab ja viib välja meist seda kuumust. Väga hea taim, mida meil küll rahvameditsiinis väga ei kasutata, on aed-krüsanteem. See võtab väga hästi kurgu kuumust maha. Sel ajal on vaja ka palju vedelikku tarbida, aga siin peab jälle silmas pidama seda, et see vedelik ei tohi olla jääkülm, pigem toa- või kehasoe. Nii me aitame organismil seda vedelikku kätte saada, sest organism ei hakka enne seda imendama, kui see on kehatemperatuuril. See on jälle seesama seedetuli, mis seda soojendab. Kõik seesama kehtib ka siis, kui tuul-külma haigus on järgmisse etappi läinud.
Kui palavik on väga kõrge ja ei taandu, siis loomulikult ei ole vaja hambad ristis vältida mingite ravimite tarbimist. Kui on vaja, siis võib tarbida aspiriini. Hiina meditsiinis on kasutusel pajukoor, kus on atsetüülsalitsüülhape. Selle toime on samasugune ehk ta võtab kuumust ja tuld kehast vähemaks. Need on sellised lihtsad ja kodus kasutatavad vahendid, mida igaüks saab kasutada, kui probleem tekib.
Mida siis teha, kui on nohu?
Nohu võib tähendada mitmeid erinevaid asju. Hiina meditsiin jagab nohu erinevateks tüüpideks. Üks on see kui nina tilgub, see tähendab seda, et tuul ja külm on meie keha rünnanud. Tihti on nii, et oleme me haiged või ei ole, kui läheme tuulise ilmaga välja, siis nina hakkab tilkuma. See eritis ninast on läbipaistev ja vedel. See on tuule tüüpi nohu. Külma tüüpi nohu on siis, kui eritis ninast on valge ja paks. Kuuma tüüpi ehk põletikuline nohu on selline kus eritis ninast on paks kollane või roheline. Siin tuleb siis ravida jällegi vastavalt sellele, kas on vaja külma välja ajada või mitte.
Kevad on aeg, kus algab paastumine ja puhastumine. Inimesed soovivad talve raskust kehast välja saada. Mida hiina meditsiin arvab kevadisest puhastuskuurist?
Küsimus on eelkõige selles, et kuidas me talvel oleme elanud. Selge on see, et talvel energia liigub aeglasemalt, asjad kogunevad ja kevadeti tahaks ikka sellest seisma jäänud energiast lahti saada. Hiina meditsiin väga ei soovita pikaajalisi paaste ja nälgimisi. Põhjus, miks ei soovitata, on see, et meil on igapäevaseks eluks vaja energiat. See tuleb kahest allikast – pärilik eneriga asub neerudes ja igapäevast energiat saame toidust, veest ja õhust.
Selleks, et igapäevaselt funktsioneerida on vaja mõlemaid. Kui me ühe nendest ära lõikame, näiteks igapäevase energia, ja kui seda on väga pikalt puudu, siis organism hakkab eluks vajalikku energiat võtma rohkem neerudest ja see hakkab neid kurnama.
Päriliku energiaga on nii, et niikaua kui seda jagub, on meil elu. Kui see otsa lõppeb, siis me sureme. Pärilikku energiat kulutavad ületöötamine ja mõnuainete kasutamine ja ka pikaajaline nälgimine. Seetõttu pikaajalise nälgimisega puhastumise eesmärgil tasub üsna ettevaatlik olla. Selleks peab inimesel olema väga hea tervis.
Hiina meditsiin soovitab pigem lühemaid – päevaseid või 2-päevaseid tsükleid ja see ei peaks ka olema täiesti ilma toiduta periood. Hiina meditsiin soovitab ühte väga lihtsat toitu – riisitummi. See on lihtsalt keedetud riis. Vedelik jääb sinna alles ja sinna ei lisata soola, suhkrut ega muid maitseaineid. See on selline neutraalne toit, mis päris hästi organismi puhastab.
Puhastavatest taimedest võiks soovitada nt. võilille. Võilill viib kehast välja mürke ja liigset kuumust ning mõjutab maksa energiat, mis on ka puhastumisel hästi tähtis. Lisaks sellele on võilill hea põletike korral, nahale hea, parandab aknet. Temast võib teed või salatit teha. Kui puhastust teha, siis tuleb kõigepealt aru saada, mis seisus neerud on. Kui neerude energia on väga nõrk, siis puhastusega võime me endale päris palju kahju teha.
Kuidas tavaline, pealtnäha terve, inimene saab teada, kui palju tal neerude energiat on?
Meie keha annab meile kogu aeg märku. Tihti me küll ei oska lugeda neid märke ja inimeste tunnetus on ka allapoole läinud. Mõned lihtsad märgid sellest, et neerude energia hakkab ära väsima on, kui alaselg väsib või valutab ja me ei jõua kaua istuda ega seista. Samamoodi on põlvedega, nad kas valutavad või on külmad. Kindlasti ka jalalabade külmetamine. Neerude vähest energiat näitab ka pidev väsimus ja kurnatus. Hea oleks, kui inimesed oskaks neid märke näha enne kui päriselt haigeks jäädakse, kuid sellesk on vaja lisaks tunnetusele ka natukene teadmisi. Hiina meditsiin on loodusfilosoofia, ta on hästi loomulik ja lihtne.
Rene Bürklandiga ajas juttu Ingrid Peek, toimetas Katrin Oidra.
Vaata lisaks kirjastuse Pilgrim poolt välja antud Rene Bürklandi raamatut “Tark tee terviseni”.
