Kopenhaageni Ülikool uuris mitmeid naistele mõeldud rasestumisvastaseid vahendeid, mitte üksnes kõige levinumat tüüpi tablette. Näiteks suurendavad vaid progestageeni sisaldavad tabletid antidepressantide kasutamise tõenäosust 34% võrra.
Rasestumisvastane plaaster suurendab seda ohtu lausa 100% võrra, samas kui tuperõngas suurendab ohtu 60% võrra. Emakasisese süsteemi (IUS) kasutamine suurendab ohtu 40% võrra.
Suurimaks riskirühmaks olid murdeeas tüdrukud ehk 15-19 aasta vanused kombineeritud rasestumisvastaste tablettide kasutajad, kes tarbisid teistega võrreldes 80% suurema tõenäosusega ka antidepressante.
“Peame mõistma, et välispidisel hormoonide tarbimisel võib lisaks kasulikule mõjule olla ka kõrvalmõjusid. Depressiooni tekkimise oht on üks neist kõrvalmõjudest,” kirjutas avalduses uuringu kaasautor ning Kopenhaageni Ülikoolis töötav sünnitusabi ja günekoloogia kliinilise meditsiini professor dr Ojvind Lidegaard.
Teadusajakirjas JAMA Psychiatry avaldatud uuringu autorid kirjutavad selgesõnaliselt, et tablett ise ei pruugi otseselt depressiooni põhjustada – selle kohta pole veel mingeid kindlaid tõendeid. Tähelepanu juhitakse lihtsalt sellele, et tõepoolest on olemas murettekitav korrelatsioon, mida tuleks põhjalikumalt uurida.
Uuring oli suurim omataoline ja hõlmas enam kui miljonit taanlannat vanuses 15-34 aastat, kelle terviseandmete üle peeti arvet 13-aastase perioodi vältel. Rasestumisvastaste tablettide füüsilised kõrvalmõjud on üpris hästi tuntud, aga kõnealune uuring on esimene laiaulatuslik uuring, mis leidis seose rasestumisvastaste vahendite kasutamise ja võimalike vaimse tervise probleemide vahel.
Selgelt tasuks sealjuures ära märkida, et uuring ei püüa jätta muljet, nagu tablett poleks tõhus rasestumisvastane vahend. Korrektsel manustamisel on tablett 99% ulatuses efektiivne ning on täiesti võimalik, et teised tegurid – näiteks võimaliku rasestumise pärast muretsemine – võivad samuti olla antidepressantide kasutamise põhjuseks.
Uuringu leiud on aga siiski märkimisväärsed. Nagu kirjutati ajalehes The Guardian, kannatavad naised meestega võrreldes puberteedijärgselt kaks korda sagedamini depressiooni käes. Peasüüdlaseks on peetud kahe naissuguhormooni – östrogeeni ja progesterooni – taseme kõikumist; neidsamu hormoone mõjutab ka kombineeritud rasestumisvastase tableti kasutamine. Arvatakse, et mõlema hormooni kõrgenenud tase võib kasutajas tekitada tujulangust.
Uuring edastada soovitav sõnum on see, et inimesi tuleks teavitada nende kasutatavate ravimite võimalikest kõrvalmõjudest, mille hulka kuulub kõnealusel puhul peaaegu kindlasti ka depressioon. Tegemist on tõsise haigusega, mis avalikkuse silmis sageli tähelepanuta jäetakse ning mida keskmine inimene ja isegi paljud meditsiinitöötajad väga hästi ei mõista.
Ülemaailmselt kannatab depressiooni käes rohkem kui 350 miljonit inimest ning suur osa neist võtab endalt elu või tekitab endale tahtlikult kehavigastusi, kui nende depressioon on jäänud ravi või diagnoosita. Kuigi depressiooni on pikka aega peetud keskkonnaalastest põhjustest tingitud vaimse tervise häireks, on paljud uuringud andnud kaalukat alust teooriale, et depressioonil on ka bioloogiline põhjus, mis on seotud pärilike geenidega.
Kliiniline depressioon on keeruline ja mitmekesiste sümptomitega haigus, mida tuleks pidada sama tõsiseks kui mis tahes füüsilist vaevust. Seega on tõeliselt kahetsusväärne, et osad naistele mõeldud rasestumisvastased vahendid toovad endaga pealtnäha kaasa depressiooni tekkimise ohu.
Ennekõike rõhutab kõnealune uuring tugevalt seda, et perearstid peaksid ravimite väljakirjutamisel patsiente võimalikest kõrvalmõjudest selgelt teavitama. Lisaks juhib uuring tähelepanu sellele, et rasestumisvastaste vahendite kasutamisega kaasnev koorem on naistele palju raskem kui meestele ning selle ülekohtuse lahknevuse kõrvaldamiseks tuleb teha veel kõvasti tööd.
Allikas: www.iflscience.com
Tõlkis: Joonas Orav
