Kadunud Steve Jobs tunnistas kunagi, et tema elu kahe-kolme olulisima tegevuse hulka kuulus LSD kasutamine. Need olid erilised ajad kui eelmise sajandi kuuekümnendatel ilmusid maailma tänavatele lilli kandvad, armastusest ning õndsusest jutlevad ja psühhedeelilise muusika rütmides fluktueerivad hipid. Kui lilled välja jätta, siis ülejäänu seostus otsesemalt või kaudsemalt lüsergiinhappe dietüülamiidi erinevate kontsentratsioonidega. Ajastule ja ainele omaste ootustega seostub müüt, et Apple algupäraselt psühhedeeliliselt vikerkaarevärviline logo pärineb hipikoloonia õunaaias keelatud vilja hammustusele järgnenud Jobsi “reisilt” hallutsinatsioonide maailma.
LSD kasutamisele leidus palju põhjuseid. Lisaks uudsusele ja meelelahutuslikule või meelelohutuslikule arvati toona päris tõsiselt, et nimetatud hallutsionogeen aitab ajust sotti saada, viia inimene tema tegeliku potentsiaali tippu ja muuta pea loometöö pumbaks. LSD kogemust iseloomustavad tugevad tundmused, visuaalsed elamused, unikaalne perspektiiv enda ja ümbritseva suhtes ja terve hulk olemisi, mida ei osata sõnades väljendada. See osa siis kanaliseerus kunsti erinevatesse vormidesse, aga ka teadusesse ning inseneride tegevusse. Kui kunst jääb alles sõltumata tekkeprotsessist, siis natukene imelikum teaduslik produktsioon või inseneride testitud pöörased ideed leiavad lõpu prügikastis. Kuigi osa võinuks samuti käsitleda kunstina.
Juhul kui aeg on tõe filtreerimise vahend, siis aastatega hääbus LSD’d ümbritsev põnevus. Osa kasutajatest leidsid elust põgenemiseks tugevama toimega aineid. Mõned teadlased lõpetasid karjääri vanglas ja teised leidsid tulemusteni jõudmiseks tõhusama alternatiivi rutiinsemas rassimises, mida asus toetama kiiresti arenev arvutivõimsus. Riik keelustas LSD tootmise ja müügi.
Aga mälestused ja lood LSD ajastust elasid edasi. Tänu infotehnoloogia võidukäigule on vaimne töövõime kogemas piirilähedust. Inimesed kogevad vaimset väsimust, levib depressioon ja töövõime nimel tarbitakse lugematutesse toodetesse rüütatud kofeiini. Sarnaselt eelmiste hooaegade moedieetidele on LSD kogemusest möödas mälu moonutavalt palju aastaid. Saatuslikult asub tehnoloogilise innovatsiooni keskus kunagi maailma LSD pealinnaks peetud San Francisco ümbruses.
Seetõttu võib “happe” uuskasutust eriti tehnoloogiasektoris tegutsejate seas pidada asjade loomulikuks arenguks. Ränioru avalikuks saladuseks on LSD’ga eksperimenteerimise aegade tagasitulek. Seekord on eesmärk pragmaatilisem – ainet võetakse peamiselt vaimse töövõime nimel. Doosid on vanamoodsama nn “reisile mineku” kogustega võrreldes oluliselt väiksemad. Levivad seisukohad, et aine tuleks sarnaselt kanepi legaliseerimisele samuti seaduslikuks muuta. Modernselt töötajalt eeldatakse rekordilist leidlikust ja loomingulisust. Räägitakse kujutlusvõime, optimismi, energia ja kreatiivsuse pidurdumisega inimkonda tabavast kriisist. Mõned siis loodavad LSD peale.
Teised seni veel leidlikud tehnoloogid otsivad alternatiivset lahendust une juhtimisest. Hüpnagogia on ärkveloleku ja sügavasse unne vajumise vahepeale jääv seisund kui hakatakse kogema unelaadseid hallutsinatsioone. Sarnaselt LSD “reisile” on seda seisundit rakse kirjeldada hoolimata, et kõik seda kogevad. Sellel ajal esinevad mitmesugused tajudega seotud elamused, milledest mõnede puhul võidakse saada loomingulist inspiratsiooni või leida vastus mõnele latentsele küsimusele. Edgar Allan Poe, Salvador Dali, Thomas Edison, Richard Wagner ja isegi Albert Einstein on kõnelenud mainitud seisundi olulisest rollist nende töös ja nüüd loodetakse hüpnagogia juhtimise abil taaskord viia inimesed tema tegeliku potentsiaali tippu ja muuta pea loometöö pumbaks.
MIT inseneridel õnnestus luua Winston Churchill meenutab elulooraamatus episoodi, milles ta ühel hetkel tabas kogu matemaatika olemust, mõistis igaviku ja lõpmatuse transformatsiooni, kuidas pluss muutub miinuseks ning sai aru lõplikkuse vältimatusest. Intellektuaalse täiuse episood leidis aset pärast lõunasööki. Ja ta lasi sel mööduda. Tark mees ilmselt aimas, et inimese potentsiaali tippu ei tasu pidama jääda.
Autor: Kristjan Port
Allikas: Tehnoloogia mõju meie arengule ehk miks Steve Jobs oma lastele iPad-i kasutamise keelas?
Kas aju saab vaktsineerida vale info vastu?
Tehnoloogia areng ei suuda takistada tsivilisatsiooni kokkuvarisemist
Tehisintellektiga robotid võivad lähima 30 aasta jooksul ohustada kümnete miljonite
inimeste töökohti
Soovitusi meie mälult: pildistage vähem ja vaadake rohkem!
Ettevõtja Elon Musk kardab, et Google’i robotite armee võib kogemata vaenulikuks muutuda
