Eesti kalendaariumi tähtpäevade seas on nuudipäeva seos daatumiga tavapärasest nõrgem. Seda päeva on meil käsitatud ning tähistatud kui jõulude lõppu ja määratletud mitte kuupäevaga, vaid kaude, nimetustega nääripäeva järgmine päev, jõulu esmaspäev, kolmekuninga järelpäev, pärast kolmekuningapäeva, viimane pühade päev, jõulude järgmine päev jts. Kuna oma levikualal Põhja-Euroopa rahvaste seas kannab nuudipäev samasugust tähendust, on see soodustanud daatumi ülekandumist 7. jaanuarilt teisele trükikalendrites jõulurahu lõppemist märkivale kuupäevale - 13. jaanuarile. Sellest hilisemast kuupäevast eestlastelt pärimusteateid ei ole, vahendab Folklore.ee.
Tähendust pole ka pühakunimel Knud (Knut), assotsieerub vaid nuut – õlgedest keerutatud kantsik. Siit tuleneb samuti päeva olulisem tegevus: mehed käivad perest peresse õlgnuutidega “pühi välja peksmas”. Ütlus “Hea toomas toob jõulud, paha nuut viib jõulud” märgib, nagu soomlastelgi, jõuluaja algamist toomapäevaga (21.
