Luukapäev oli rahva seas üks vaiksem päev, sest see oli ka usupäev. Kristlik kunst kujutab Luukast kõige sagedamini kirjatööd tegemas. Teda peetakse raamatuköitjate, samuti arstide ja kunstnike kaitsepühakuks.
70. aastal Kreekas surnud arvatav Luuka evangeeliumi ja Apostlite tegude raamatu autor Luukas oli arvatavasti Antiookiast pärit paganausuline arst. Luuka kohta tekkis hilisantiigis legend, et just tema maalis esimesena Maarjat Jeesuslapsega.
Vanarahvas aga uskus, et luukapäeval tuli hoida rahu ja vaikust, sel päeval ei tohtinud vanduda, kolistada ega lärmata.
Laudaukse kohale tuli lüüa hobuseraud, et kurja eemal hoida. Ukse ette pidi õhtul tuhka raputama, et hommikul saaks näha, kas kuri on tahtnud lauta minna.
Mehed käisid sel päeval veskil – luukapäeval jahvatatud jahu ei koitavat. Loomad pidid juba laudas olema, muidu tulevat kuri vaim karja. Linnased pandi kasvama, et mardipäevaks õlut saada, ja perenaised alustasid linaropsimisega.
Tänapäevases maailmas võiks rahvatraditsioonide hoidmisena minna luukapäeval loodusesse või mediteerida. Meelerahu ja tasakaal ei tee ka tänasel päeval paha.
Loe lisaks: Päevameditatsioon elu aktsepteerimiseks ja armastuse kogemiseks
12 moodust, kuidas oma rahutuid mõtteid vaigistada
Meditatsioon: südamega suhtlemine
Lihtne meditatsioon algajale: näpunäiteid meeleteadlikkuse harjutamiseks
Vabasta oma meel: andestamise meditatsioon
Alkeemia lugemisnurk. Osho: meditatsioon on teadlik mittetegemine
