Kadrinapäeva hommikul pidi ukse taga mäima. Seest öeldi: “Talle, talleke, tule sisse!” Mäimas käisid nii vanad kui noored. Siis pidi palju lambaid saama see, kelle juurde mäijad tulid. Kõdavere
Laudas, eriti aga lambalaudas söömist on peetud lambapühal väga tähtsaks. Mulgimaal on perenaine ja tüdrukud söönud lambalaudas kana või on kondid ja suled lambalauta maetud. Tartu- ja Virumaal on lauta sööma kutsutud külalapsed või -noored. Seejuures on tehtud igasugu taigasid, mis lambaõnne kasvatavad.
Kadrinapääväl käänud kadrisantid, siis õllud yva lambaõnne. Kui käänud naesterahvas, siis suanud uttestallekeisi, kui miesterahvas, siis õenastallekeisi. Siis kiädetud tanguputru ja viätud lambalauta ja kutsutud kylälapsed sinna syyma, lastud näid siäl kepsu ja puksu löädä, lamba muudu mäidä ja kõiksugu tembusid tehä. Kõdavere
Kuigi lambad on tähtsad mõnel teiselgi pühal (näiteks jakepäeval ja kasupäeval), käib lambapüha siiski teistest üle. Helmes on lambapüha nimetatud otsesõnu lamba emäpäeks. Nii nagu rukki, jõulu jt emapäevad, nii ka lamba emapäev tähistab selle eluväe püha.
Söök ja jook
Lambapüha tavaliseks toiduks on tangupuder – nn lambapuder. Nagu teistelgi hingedeaja tähtsatel päevadel nii ka siis on väga oluline, et tapetaks mõni loom või lind: kana, kukk, lammas või siga. Lambapüha laual peavad olema värskest lihast road ja verikäkid ning maugud. Samuti keedetud herned-oad, karask, kama ja kamapallid, kiisel jm. Püha toitu on pidanud jagama külarahvaga, loomadega, aga ka hingedega. Piirkonniti on lambapüha söögid erinevad.
Tööd ja keelud
Lambapüha töökeelud on seotud samuti lammastega. Üldiselt on keelatud igasugused lammaste ja villaga seotud tööd. Ka nõelumine ja kudumine on keelatud, kuna see tegevat lambad pimedaks või haigeks. Lambapühal tehtud nõelatöö võib viia silmanägemise isegi töötegija lastel. Vadja maarahvas, kes peab kadripäeva 24.11. on aga sel päeval kudumist lausa soovitavaks pidanud.
Allikas: Maavald.ee
