Seda päeva tuntakse eeskätt vanimate trükiste põhjal ja see on üks teadlastele enam huvi pakkunud pühi, mille kohta on püstitatud huvitavaid hüpoteese. On arvatud, et see on vana rahvakogunemise aeg, samuti talihari ehk talve poolitaja, mille tähendus kandus hiljem muudele kalendripäevadele. Mitmed pseudoetümoloogiad said alguse asjaolust, et eestipärastatud nime Gregorius ei tuntud ära ega osatud seostada pühakunimega. Kirikukalendris on see paavst Gregorius Suure surmapäev, vahendab Folklore.ee.
Kes oli Gregorius Suur?
Gregorius (540 – 12. märts 604) on õpilaste, muusikute ja lauljate patroon ja podagrahaigete aitaja. Gregorius Suur on suuremaid katoliikluse, selle kirikuteenistuse, misjonitöö ja kirikumuusika reformijaid. Erakordselt karismaatilise isiksuse, jutlustaja ja poliitikuna oli ta kaalukeel, mis kallutas palju rahvaid kristlusse.
Tänapäevani on tuntud Gregoriuse muusika, üks keskaja muusika paeluvaid näiteid. Ta jätkas Milano piiskop Ambrosiuse poolt alustatud kirikulauluviiside kogumist ja üleskirjutamist, ühtlasi uuendades kogu liturgiat ja laulmist. Gregooriuse laul põhineb diatoonilistel helilaadidel. Sellest ühehäälsest instrumentaalsaateta roomakatoliku kirikulaulust kujunes mitmehäälsuse arenedes polüfoonilise missa oluline osa.
Uskumusi
Vanad inimesed Saardes teavad kõnelda, et korjusepäevast hakkavat korr (suur must rähn) metsas puu oksa pihta nokaga põrri laskma. See olla esimeseks kevade tuleku kuulutuseks. Korjusepäeval võivad juba lapsed kambris paljajalu soosta. Korjusepäeva peeti ka veidi pühaks, sellel päeval keetnud perenaine perele söögiks ube-kapsaid. (Eesti Rahvaluule Arhiiv)
Allikas: ALKEEMIA TAROSKOOP MÄRTSIKS: Mis ootab sind ees armastuse, töö ja tervise osas?
Märtsikuu energiad 2020
