Karusepäev, rahvakalendris veel maretapäev ja künnipäev, on kesksuve püha. Päevad on läinud päevakäänakust alates kukesammu võrra lühemaks ja kätte peaks olema jõudnud aasta kõige kuumem aeg. Kohati on kesksuve kutsutud ka karusekuuks.
Heinapühana pole karusepäev rahvapärimuses kaugeltki mitte nii tähtis kui eelnenud heialeedo (02.07.) ja järgnev jakapäev (25.07.). Piirkonniti ja mõnel pool isegi taluti on aga karusepäeval heinateost hoidutud küll.
Heinatöödel tehakse karusepäeval vahe, muidu susi ja karu tulevad karja. Teisisõnu, mets tuleb sel päeval rahule jätta. Suurem osa heina tehti muiste ju metsaheinamaadelt ja puisniitudelt.
Seevastu kesa kündmine või äestamine on soovitav. Muhus näiteks on sobivaks künniajaks loetud kolm päeva enne ja kolm pärast karusepäeva. Seal on päeva kutsutud ka künnipäevaks.
Varem on karusepäeval mitmel pool peetud ühispalvustega kaasnevaid rahvapidusid. Näiteks Panga pangal ja Palivere Karusemäel. Kuid karusepäeva peetakse tänapäevalgi. Mõniteist aastat tagasi taastati ühise karusepäeva pidamise tava Karula kihelkonnas.
Allikas: Küllus on sinu sünniõigus
Mai-Agate Väljataga: kunagi oskas inimkond vabalt telepaatia keeles suhelda
Sinu sodiaagimärk näitab ära, kas sinusse on lihtne armuda või mitte!
Sodiaagimärk annab igale naisele kaasa salajase võime! Vaata, milline on sinu oma!
