Urbekuu toob kevadeKirikukalendrist on laenatud nimed: puassukuu, poassukuu, paastukuu, vastlakuu, lihaheitekuu ja lihavõttekuu.Märtsi või martti (vadja) nimi on laenatud saksa või rootsi keele vahendusel Vana-Roomast, kus see oli aasta esimese kuuna pühendatud sõjajumal Marsile. Roomlased omakorda laenasid Marsi etruskidelt, kellel ta oli põllu- ja karjajumal.Urbekuu nimetusi teistel rahvastelRootsi (rahvalik) vårmånad – lumekuu, Poola marzek – laen Rooma kalendrist, Leedu kovas – kovoti tähendab sõdima, tuletatud sõjajumal Marsi kuust, Horvaatia ožujak – tõenäoliselt sõnast laž – vale, muutliku näoga kuu, Ukraina berezen – kasemahla koguma.Hõimurahvastel: Komi raka – vares, õmblustööd, Ersa ejz’urkov – jääpurikakuu, Mari yjarnja – liupüha. Soome maaliskuu tähendab maa (lume alt) paljastumise kuud.Urbekuu pühadSirgupäeval pööravad 40 lindu nokad kodu poole ja hakkavad tagasi lendama.
- Varia
- 01.03.2023, 14:08
Rahvakalender | Vanarahva traditsioonid ja uskumused märtsikuu kohta
Aasta kolmas kuu kannab maakeeles nimi nagu urbekuu, hangekuu, helmekuu, südakuu, näljakuu, kehvakuu, kevadekuu, kevadine kuu, linnukuu ja kassikuu. Emakeelsetel kuunimedel on tähendus: urbekuu (urvad puhkevad), hangekuu (vanad hanged püsivad ja tekib ka uusi), helmekuu (härmahelme kuu), südakuu (tähendust on raske seletada, samuti on nimetatud ka aasta esimest ja teist kuud), näljakuu (eelmisel aastal varutud toidutagavarad on lõppemas), kehvakuu (sama, mis eelmisel), kevadekuu, kevadine kuu, linnukuu (rändlinnud hakkavad tagasi jõudma), kassikuu (kassid kogunevad karjadesse), vahendab Maavald.ee.
