Aastaringi kaheksandal kuul on maakeeli mitmeid nimesid: põimukuu (Mulgi-, Tartu-, Võru- ja Setomaa, Virumaa idaosa), lõikuskuu, lõikusekuu, lõikamise kuu, leikuse kuu, rukkikülvikuu, rukkikuu, viljakuu, viläkuu (lutsi), leivakuu, leebäkuu (Leivu), mädakuu, mädanemiskuu, karusekuu.
Kuu nimed kõnelevad loonas toimuvast. Põimukuu oli muiste ja on praegugi talivilja küpsemise, lõikamise ja külvamise kuu. Värskest lõikusest saab uudseleiba. Põim tähendab viljalõikust, samuti viljavihkude põimimist. Lõikuskuu, rukkikuu, rukkikülvikuu, viljakuu ja leebäkuu märgivad viljalõikuse, talivilja külvi ja uudseleiva ajakohasust. Mädakuu ja karusekuu annab mõista, et käes on aasta kõige pehmem ehk mädam aeg. Kõik läheb kergesti halvaks, mädaneb ja laguneb. Mis väärib hävitamist, hävib nüüd hästi, mis väärib hoidmist, tuleb aga hästi hoida.
August ehk augusti on laenatud vene, rootsi ja saksa keele vahendusel ladina keelest. Augustus, mis on vanarooma aasta 6. kuu, on pühendatud keiser Oktavianus Augustusele.
Põimukuu nimetusi teistel rahvastel
Rootsi (rahvalik) skördemånad – saagikuu, Poola sierpieñ – sirp ja lõikus, Leedu rugpjûtis – rukkilõikuskuu, Horvaatia srpanj – sirbikuu, Ukraina lipen – meekuu.
Emakeelseid kuunimesid kasutavatel hõimurahvastel tähendab pärnakuu järgmist: Komi moz – saagi koristamise kuu, Ersa umar’kov – õunamarjakuu, Mari sorla – sirp, (vilja)lõikus).
Soomlased nimetavad pärnakuud ametlikult elokuu-ks, mis tähendab nii lõikus- kui ka viljakuud.
Põimukuu pühad
Põimukuu toob sügise värve ja hõngu ning sunnib õhtuti õlgu väristama. Lüheneva päevakaarega koos näitab loond raashaaval läheneva sügise märke. Kollaseid lehti saab aina enam. Õhtud on lühemad ja öötaevas üha kirkam. Nähtavale ilmuv linnutee ennustab eeloleva sügise ja talve ilmasid.
Silmapiiril sähvivad hääletud ja vaevumärgatavad põuavälgud. Sageli rullub aukartust tekitaval mürinal üle taevalae ka päris kõuepilvi.
Esimene rukkiema päev 10.08. (ka lauritsapäev) on rukkilõikuse ja tule püha, mil põllutööd ei tehta. Kaob aovalgus ja öötaevasse ilmub linnutee. Et õhtud jäävad pimedaks, on siitpeale kohane videvikus kodus tuld üles võtta. Samas, tulepäeval tuld ei tehta, tal lastakse puhata. Tuleohu vältimiseks piserdatakse koldesse vett ja pestakse pesu. Mõnel pool on isegi katuseid kastetud.
Suurel rukkiema päeval 15.08. (ka rukkimaarjapäev) saab rukis endale ema ehk haldja. Sarnaselt teiste rukkiemapäevadega on nüüdki soovitatud külvata kolm päeva enne ja kolm päeva pärast püha. Nõnda moodustub seitsmepäevane külvinädal, mille keskele jääb emapäev, mil põllule ei minda. Küpsetatakse uudseleiba. See on ka Vadja maarahva kõige pühama mäe – Kuremäe hiiemäe – püha.
Viimast rukkiema päeva 24.08. (ka pärtlipäev) peetakse esimeseks sügispäevaks ning see tähistab rukkikülvi lõppu. Pääsukesed löövad parvedesse ja saabuvad esimesed hallad. Ussid ja karud jäävad uimaseks. Päeva ilm ennustab ette saabuvat sügist.
Lauritsebe ja pärtmisebe ep tehta põllutööd mitte. Mõnes külas peetakse neid päivi nii kangest, et keegi ep tohtide põllale minna ega põllalt läbi käia mitte, öeldi Muhus.
Hallapüha, seda peeti põimukuu lõpul, selleks, et hallad ei tuleks vara ja ei külmetaks ära põlluvilju. Ema seletas: ennem olid suured metsad, hallad tulid vara, mõnel aastal juba rukkikülimise ajal. Küliti tõuvilju ju hilja, sest tehti sõõrdu (alet) ja kütust. Halla puretud kesvast (odrast) suurmaad (tangud) ei püsinud pajas, vaid keesid üle paja ääre välja. Kui metsad vähenesid, kadusid ka hallad. Minu noorpõlves seda püha enam ei peetud, ka hallu ei olnud nii vara, peale ühe korra. Seto
Rahvatarkusi
Karusekuu sees teeb soe kõik asjad, see on söögiained, halvaks ja ajab halletama. Keiki peab soolama hästi. Keila
Põimukuu on halb kuu, toiduainetele tekib mädanik ja hapuksminemine. Põimukuud hyytakse sellepärast ka mädakuuks. Mädakuu haavad ei taha paraneda, kipuvad ikka mädanema. Nõo
Põimukuu on mädanemisekuu, siis on hää uut põllumaad põõsastest puhastada – juured mädanevad hästi ära. Kuusalu
Põimukuus juba koll põõsa all (pimedus võtab maad). Muhu
Kui leikuse kuu madalast keib, tuleb sygav tali. Kuusalu
Linnuraja (Linnutee) peelt vaatvad targad mihed, kut tuleb kange tali. Põimukuus, kui pailu valge on, siis kova tali; kui tyklik, siis tali ka tyklik. Jämaja
Kui pääsukesed põimukuus ära lähevad, siis löhike sygise, kui sygiskuul, siis pikk sygise. Ambla
Lõikuskuul, kui hommiku paks udu on ja udu maha sadab, siis ennustab head ilma, kui läheb udu ylesse, on sadu karta. Torma
Põimukuus lööb kuiva välku. See põletab soojust ära, siis tuleb kylm. Emmaste
Kui põimukuul kylm, siis on sygiskuul soe ilm. Tartu
On põimukuu esimene nädal palav, tuleb pikk, kylm talv; kevadel jääb lumi kauaks maha. Pilistvere
Kui põimukuu ja sygiskuu on vilud ja vihmased, siis porikuus tuleb teine suvi, mis võib kesta vahel mitu nädalat. Vändra
Allikas: Maavald.ee
