Kõige tähtsam on eesmärk
Minu käesoleva kirjatüki eesmärk ei ole panna sinu ette kohustuslike tegevuste loetelu, mida peaksid järgima, vaid mõtiskleda koos, mis võiks enese tundma õppimise ja elu nautimise rännakut hõlbustada ja mis takistada.
Esmalt kõige tähtsamast – eesmärgist. Miks sa sellist pingutust vajad? Mida tahad oma elus muuta? Oled tööl takerdunud, kodused suhted kisuvad kiiva või veab su füüsiline tervis alt? Suund on vaja läbi mõelda juba ainuüksi sellepärast, et kõike korraga muuta püüdes on oht uppuda. Jah, ka enesearendamisse on võimalik uppuda. Kas siis teooriate rohkusesse, erinevate õpetajate ideede vasturääkivusse või saamatusetundesse. Olen ise seda rada juba pikki aastaid astunud ning kogenud nii kordaminekuid kui iseendas pettumist. Olen olnud tohutult elevil, sest läbilugemist ootavate põnevate raamatute hulk on otsatu ja nii mõnigi uus mõttekäik tundub pääsemisena, aga ka tõsiselt kahelnud, kas ma selle suure õppimisega sentimeetritki olen enesetundmises edasi liikunud. Täna olen oma eesmärgi sõnastanud nii: ma tahan olla füüsiliselt terve ja tunda end iga päev rõõmsa ja energilisena, tahan liikuda järjest suurema eneseusalduse ja iseolemise suunas ning hoida oma elu võimalikult lihtne.
Läbimõeldus aitab hoida fookust, see ei lase sul end killustada ega üleliia piitsutada.Samas, eesmärk pole midagi staatilist – see muutub koos sinu muutumisega. Kui liigud iga päev ringi huvi ja avatud meelega, kasvab eneseteadlikkus ja paraneb ühendus südamega. Sul tuleb vaid teele kerkivaid olukordi tähele panna ning endalt ikka ja jälle küsida: kas ma olen olemasolevaga rahul? mida ma õigupoolest tahan? Või, kui soovid, siis pisut luulelisemalt: kas mu hing saab laulda oma laulu? Nii saad teada, mis on see, mis ei lase sul end hästi tunda. Täpsustad aga jälle suunda, võtad eesmärgi teravalt fookusesse ja jätkad teekonda. See ei ole ühekordne akt, sul tuleb päev päeva järel teha aina uus otsus panustada parema enesetunde saavutamiseks.
Kelle sihid?
Oluline on endale selgeks teha ka see, kas rühid enda või kellegi teise sihi poole. Viimase variandi puhul võib edasiliikumine olla kaunis konarlik, sest eesmärgid, mille poole rühid, kuuluvad kellelegi teisele ja võivad sinu jaoks olla saavutamatud. Jooksmine ei pruugi olla sinu ala, taimetoitlus ei sobi kõigile. Kuid teisi inimesi tähele panna, nende jõupingutusi jälgida ja neilt eeskuju võtta on muidugi arukas. Mina imetlen inimesi, kelles on kirge ja julgust. Ma tõesti imetlen neid, kes julgevad olla ehedas ühenduses oma sisemise Narriga, riskida, uut proovida ja eksida. Narr õpetab elama rõõmsalt ja olevikuhetkes, ilma mureta homse või naabrite arvamuse pärast. See arhetüüp õpetab meile olema vähem korralik ja mitte nii hästi kasvatatud ning väljendama end lapsikult, spontaanselt ja piire lõhkuvalt. Mina püüan vahel ikka veel oivikute õpilaste hulgas püsida.
Aga ka eeskujude puhul tasub kahelda ja küsimusi esitada. Lase nähtust ja kuuldust end inspireerida, aga ära klammerdu! On üks tore ütlemine: kellegi teise ideedest on võimalik lasta end valgustada, aga on võimalik lasta end ka pimestada.
Esimesed sammud
Millest alustada, kui tunned, et elu vajab muutust? Kõigepealt soovitan muidugi palju lugeda. Teadmised ei pruugi sind lõpuni välja vedada, aga annavad igal juhul tõuke teele asuda. Kuid raamatute “neelamisega” võiks kaasas käia see, et sa mõtiskled loetu üle, leiad enda jaoks olulise, salvestad selle, proovid järele, seedid ja siis lõimid loetu oma igapäevaellu. Muidu võib juhtuda, nagu minuga juhtus: tundsin, et infot on nii palju, et see ajab mu veel suuremasse segadusse. Ma ei teadnud, mida võtta või mida jätta, sest iga viimane kui raamat tundus huvitav ja vajalik. Selleks, et suudaksid enda jaoks olulise välja noppida, on kõige olulisem, et sa proovid praktiliselt järele, koged ja harjutad. Siin enesedistsipliinita ei saa! Enesedistsipliin on miski, mis tuleb elus ära õppida – see loob korra ja annab samal ajal vabaduse. Ükski tegevus elus ei tohiks olla orjus, vaid võiks olla vabadus. Sa ei peaks raamatuid lugema, tervislikult sööma ega trenni tegema mitte kohusetundest, vaid sellepärast, et sa tahad seda, sest see teeb su enesetunde paremaks, see muudab su õnnelikumaks.
Isiklik arenguprogramm
Kujutle, kuidas siis on, kui see, mida tahad saavutada, on sul juba käes. Kuidas sa siis mõtled, tunned, käitud? Kuidas end füüsiliselt tunned? Kas see on ikka see, mida sa tõeliselt tahad? Kui jah, siis panegi oodatav seisund endale eesmärgiks ja koosta oma isiklik programm sihi poole liikumiseks. Lülita programmi väikesed, kuid sinu jaoks olulised tegevused. Hoia programm lihtne (samas mitmekesine) ja sulle nii füüsilises kui vaimses mõttes sobiv ja jõukohane. Minu “arenguprogramm” on mitu aastat püsinud ühesugune, sest nii lihtsalt sobib mulle. Kuna tahan end füüsiliselt hästi tunda, siis võimlen igal hommikul ja, kui ilm ja ajakava vähegi lubavad, kõnnin värskes õhus. Pärast ärkamist mediteerin, sest mulle meeldib alustada päeva rahulikult ja selge peaga. Kui päev on olnud väsitav või närvesööv, mediteerin ka õhtul, et tormlevad mõtted maha jahutada ja sisemise Kriitikuga rahu sõlmida. Õhtune endasse vaatamine aitab ka kosutavaks uneks ette valmistuda. Mul on üks lihtne hingamisharjutus, mida kasutan enne keskendumist vajavat ülesannet või siis, kui ärevus või kärsitus kallale kipuvad. Olen pikalt otsinud füüsiliselt aktiivset tegevust, mis hoiaks lihased-liigesed ja südame töökorras. Olen proovinud joosta ja jõusaalis rassida, aga millegipärast on mul mõlemaks end keeruline kokku võtta. Ikka on kas vale aeg või kehv ilm… Ühel hetkel lõpetasin enese sundimise ja otsustasin, et teen oma elu lihtsaks – ostsin koju Cross Traineri. Nüüd olen vaba treenima, millal tuju tuleb. Ja üks tore lisaboonus ka: iga kord, kui asun pedaale sõtkuma, hakkab ideid mu juurde voolama. Esialgu püüdsin neid meelde jätta, aga nüüd hoian diktofoni käepärast. See on tõepoolest nii, et füüsiline liikumine paneb liikuma ka mõtteenergia!
Sina saad kokku panna endale sobiva programmi. Millised tegevused aitavad sul end hästi tunda, oma keskmes püsida? Kui tunned puudust pingevabast ja lõdvestunud olekust, siis vali näiteks jooga või taiji. Kui soovid tugevamat pingutust, käi jõusaalis, osale aeroobika- või tantsutunnis. Kui kurnatus ja huvipuudus kimbutavad, siis pane energia kehas liikuma! Selleks ei pea iga päev jõusaalis rassima ega kümneid kilomeetreid jooksma. Aitab juba see, kui kõnnid mõõdukas tempos vaid kakskümmend minutit ja teed seda kolm korda nädalas. Sa ju leiad selleks aega? Kui töö on pingerikas, siis mediteeri! Ära sea sihiks saada valgustunuks! Võta igal hommikul või õhtul vaid kümmekond minutit, istu vaikuses, sulge silmad ja jälgi oma hingetõmbeid. Parema enesetunde võti ei ole keerulised ja aeganõudvad praktikad, vaid lihtsad, meeldivad, kuid kindlasti regulaarsed tegevused.
Sea jõukohased eesmärgid ja vali praktikad, mis sulle sobivad ning jää nende juurde nii kauaks, kuni need sind igapäevaelus aitavad. Harjuta pühendunult ja sa saavutad selle, mida soovid saavutada ning tunned ära selle, millest on arukas lahti lasta. Vali sel rännakul kaaslaseks vaid need, kes sind julgustavad ja sulle teed valgustavad. Nii jõuad pärale.
Kolumn ilmus 2016. aasta augustikuu “Sensas”.
Autor: Kadi Kütt
Allikas: Joogateraapia.ee
