USA Michigani ülikooli füsioloog Scott D. Pletcher tegi katseid äädikakärbestega. Ta kasvatas isaseid putukaid koos selliste isastega, kelle geene oli muudetud nii, et nad tootsid emastele iseloomulikke feromoone. Lisaks manipuleeris uurija äädikakärbeste närvirakkudega, mis vastutasid lõhnaainete tajumise eest.
Katsealused putukad tajusid pidevalt vastassugupoole toodetud kutsuvaid lõhnasignaale, kuid ei saanud kordagi võimalust paaritumiseks. Petetud isased olid rohkem stressis ja nende keha rasvavarud vähenesid. Nad jäid haigeks ja vananesid kiiremini.
Kui sellised putukad said lõpuks emastega paarituda, turgutas see nende tervist. Seksuaalne tasustus hoidis koguni vananevaid äädikakärbseid krapsakatena.
Seega pole seksuaalne frustratsioon müüt ja pidev tulutu seksiootus võib elu lühendada. Pletcheri sõnul pakkus katse tõendusmaterjali oletusele, et vananemise kiirust mõjutab see, kuidas aju töötleb ootusi ja ootab loodetud tasu.
Äädikakärbes elab umbes 60 päeva ja seda liiki kasutatakse palju vananemise uurimiseks. Paljud äädikakärbestel avastatud seaduspärad on hiljem kinnitust leidnud ka kauem elavatel loomadel, näiteks hiirtel.
Autor: Piret Pappel
Allikas: www.novaator.ee
