Pyhapeval, 23.05 on esimene suvistepyha, mis tähistab suveaja algust ning on põhja pool ka kiige- ja munapyha. Suvisted juhatab sisse pyhadelaupäev kui koristatakse kodu, käiakse saunas, tuuakse tuppa kased ja tehakse muud pyhade ettevalmistused, vahendab Maavald.ee.
Suur kevad on kõikjal täies jõus, kuid suviste tähendus on Põhja- ja Lõuna-Maavalla jaoks erinev. Lõunas on see eeskätt suve vastuvõtmise ja naiste pyha, põhja pool lisaks muna- ja kiigepyha.
Martnas on kõneldud: Need pyhad olivad harilikult kõige ilusamal aastaajal. Noored pidutsesid suuremalt osalt vabas looduses, kus olid ka ennem ehitatud kiiged. Yks laulusalm ytleb: “Kaks korda aastas kõht oli tyhi – jaanipäeval ja neliyhi”. Sel laulul on ka natuke tõtt, sest noored ei raatsinud söömisega aega raisata.
Suvistelaupäeval koristatakse kogu elamine erilise hoolega, isegi hoovid ja jalgrajad pyhitakse puhtaks. Tehakse karjasekakku, munavõid ja muud pyhadetoitu. Põhjas on nyyd viimane aeg parandada või ehitada kiik. Kaselehtedega värvitakse mune, köetakse sauna. Haljaste okste ja lilledega koos tuuakse koju elujõudu ja edenemist. Noori kaski ja kaseoksi, harvem toomingaid, kadakaid, kevadlilli, võhumõõku ja kalmuseid pannakse tubadesse, õue, õueväravasse, katuseräästasse, peenarde vahele, kiigekohta ja vahel isegi kõrvalhoonetesse.
Nelipyhade ajal toodi nn meiud (noored, vaevalt lehtis olevad kased ja toomingad” tuppa, et toast igasugused haigused kaoksid. Ehitatse eludmaad, õueväravad ja katuseriastad aljaste kaseokstega ää. Kuapsujädade (kapstapeenarde) pialegid pistetse oksad pysti. Muhu
Setumaal on suvistelaupäev kevadise pekopyha aeg. Kohati on naised ja mehed pidanud seda eraldi.
Suviste puulpäe õhtu käuti Peko-jumala peol. Egäyts käues. Pito peeti Ignase küläh, Miko kyläh. Lätsi kokko. Yts pidäs yhe aasta, tõine tõise aasta. Kia läts, tuu midägi vei. Inne vei õlleteri. Põld kylbeldi ar’, kui jäi seemet yle, sis peeti. Nimetati koradi: korätit pidäma (korjamise tähenduses). Seto
Nii suvistel kui leedol on poisid viinud salaja väljavalitu akna alla noore kasepuu – armukase. See on märk kosjamõttest. Kui tydrukule on tooja meeltmööda, viib ta kase tuppa, või seob hommikuks selle kylge vöö.
Suvistepyhi laupäeva õhtul viis poiss selle tydrukule, kes talle meeldis, kase ukse taha. Kui hommikul oli kasele vöö ymber köidetud, oli “vastu võet”, kui ei, siis mitte. Kanepi
Esimesel pyhal ei tohi tube pyhkida, muidu pyhib kodu õnne ära. Päeval käiakse perega omaste kalmudel. Setus on sel puhul kombeks kalmud kaseokstega yle pyhkida ja ääristada. Kalmudel võetakse einet, mille hulgast ei tohi puududa keedetud munad. Õhtul kogunetakse kiikuma ja mängima.
Lõuna-Eestis kogunevad naised suvistepyhal kergopeole omi asju ajama. Võrtsjärve ymbruse mehed kogunesid suvistepyhal Võrtsjärve Vana- ehk Tondisaarele, 20. sajandi alguses muutus see yldiseks rahvapeoks. Suvistepyhal on käidud Vändra khk Lyyste Hiiekivil, Reigi khk Ylendi pyha pärna juures, Helme allikal jt pyhapaikades. Teisel suvistepyhal on kogunetud Jõelähtme khk Hõbemäele ja Võnnu khk Lääniste Mihklimäele.
Teisel ja kolmandal pyhal käiakse sugulastel kylas ja pidutsetakse kiige juures.
Lugu: Ahto Kaasik
Allikas: Maavald.ee
