Hingeliselt ribadeks rebivad traumad võivad jätta nii suured haavad, et paljud inimesed ei suuda elu lõpuni valusast kogemusest lõplikult toibuda. Enamus inimesi loodavad abi leida ajast, mis peaks parandama kõik haavad, ning aastate möödudes ongi nad uue olukorraga kohanenud ja suudavad enam-vähem rahuldava vaimse tervisega elu rõõmude ja valudega toime tulla. Kuid on ka selliseid inimesi, kes toibuvad karmidest läbielamistest viisil, mis muudab nende elu veelgi tähenduslikumaks ja õnnelikumaks kui see oli enne traumat. Sellised inimesed kasutavad tugevamaks ja õnnelikumaks kasvamisel psühholoogilist paindlikkust.
Hispaania teadlased kirjutavad ajakirjas Behavioral Psychology uurimistööst, kus nad hindasid noorte eluga rahulolu, psühholoogilist paindlikkust ja emotsionaalset intellektuaalsust. Uurimistöö tulemused näitasid, et tudengid, kelle vastustest kumasid läbi märgid psühholoogilisest paindlikkusest, tundsid oma elust suuremat rõõmu. Lisaks tundsid sellesse gruppi kuulunud üliõpilased, kes moodustasid kogu valimist 20%, et nad suudavad enda emotsioone paremini kontrollida ja ka teiste inimeste tundepuhangutele adekvaatsemalt reageerida.
Psühholoogiline paindlikkus on elus edasiviiv jõud, mis õhutab loobuma võitlusest hirmudega ja keskenduma sellele, mis elus on tähtis ja tähenduslik. Psühholoogilise paindlikkuse printsiipi järgivad inimesed toibuvad kiiremini traumadest ja saavad oma elu tasakaalu, elades mõttekat ja tähendusrikast elu. Nii muudavad nad paindlikkuse vahendiks, millega ületada takistusi teel täisverelise elu poole. Inimesed, kel on loomuomane kalduvus hõlpsalt kohaneda ja hetkele keskenduda, teavad alateadlikult, et stressitundmuste vältimine ja nende vastu võitlemine hoopis suurendab stressi. Kui aga tundmused läbi elada, jäävad nad loomulikule tasemele.
Psühholoogilist paindlikkust ei vaadata kui eriomast isikuomadust, vaid kui protsessi, millie käigus inimene säilitab erinevates olukordades võime tegutseda avatult, teadlikult ja kohal olles. See on justkui kompleks kasulikke ja elus edasiviivaid käitumis- ja mõttemalle, mis aitavad elus paremini toime tulla ja õnnelikkust suurendada.
Viimase aja psühholoogia uurimistööd on näidanud, et psühholoogilise paindlikkuse arendamine on psühholoogilise teraapia juures üks tähtsamaid protsesse. Näib, et paindlikkuse suurenemine teraapia kestel seostub selgelt paremate ravitulemustega. Mida enam paindlikkus suureneb, seda enam on inimene võimeline vastu võtma otsuseid, mis viivad positiivsete muutusteni.
Lisaks on märgatud, et psühholoogiline paindlikkus käib koos psühholoogilise heaoluga, mida enam paindlikkust, seda suurem heaolu, sest heaolu on seotud tähtsate väärtuste ja nende järgi elamisega ning paindlikkus aitab oma väärtuste järgi elamisele hoogsalt kaasa. Ka mitmed uurimistööd on demonstreerinud väärtuste olulisust tähendusliku ja mõtestatud elu elamisel. Nii tähendabki väärtustega seotud õnnelikkus psühholoogilise paindlikkuse kontekstis, et inimene teadvustab oma sisemisi vajadusi ja langetab elus tehtavad valikud nendest lähtuvalt. Et olla õnnelik ja anda oma elule tähendus, ei piisa vaid teoreetilistest teadmistest, milliseid väärtusi tähtsaks peetakse, oluline on ka käituda väärtussüsteemiga kooskõlas.
Psühholoogiline paindlikkus on osutunud oskuseks, mida saab arendada. See suurendab inimeste võimet tulla toime väga erinevate probleemidega. Näiteks on uuringud näidanud, et psühholoogiline paindlikkus aitab üle saada raskustest paarisuhetes, masendusest, ärevusprobleemidest, tööstressist, sõltuvusprobleemidest ja madalast enesehinnangust.
Psühholoogiline paindlikkus on näiteks seotud enda loodud minakäsitlusega – see on kogum hinnanguid, millega inimene on harjunud end kirjeldama ja millele rajatakse enesehinnang. Kuna psühholoogiline paindlikkusel on otsene seos tööga hakkamasaamise ja vaimse tervise tugevnemisega, on sellel suur roll inimese igapäevases elukvaliteedis. Suuremal määral arendatud paindlikkus ennustab paremat vaimset tervist ja tegutsemisvõimet. Seetõttu on paindlikumad meist õppinud aru saama, kuidas kõige paremini oma vaimset tervist mõjutada.
Allikas: www.err.ee
