Pakendid
Kaubandusvõrgud on täis meeletult ülepakendatud tooteid ja ilma teadliku lähenemiseta on neid pea võimatu vältida. Seetõttu on ka iga majapidamine täis tohutus koguses pakendeid, mida on igal juhul mõistlik kokku koguda. Pakenditele saab tellida koduukse juurde tasuta äravedu.
Mis on pakend? Pakend võib olla kile-, plast-, papp- või ükskõik missugune pakend toote ümber. Näiteks on leiva ümber kilepakend, valmistoidud tihti plastkarbis ja mahlajoogid on kilega vooderdatud kartongpakendis.
Miks peab pakendeid sorteerima? Suur osa pakendeid on kasutuses vaid toote koju transportimisel ja lendavad kohe pärast seda prügikasti. Pakendid on aga valmistatud vastupidavatest materjalidest, mis kannatavad mitut kasutuskorda ja korduvat ümbertöötlemist. Nendest saab pea kõike teha: kasutatud pakenditest sünnivad fliisjakid, T-särgid, kaltsuvaibad, aiamööbel ja isegi mänguväljakud. Tänu pakendite ümbertöötlemisele on võimalik suur hulk maavarasid kokku hoida.
Kuidas pakendite tarbimist vähendada? Pakendid on tõeliselt salakavalad: ühe väikse ostuga võib tulla kaasa lausa 4-5 erinevat pakendit. Tarbimise vähendamiseks tuleb teha teadlikuid valikuid, st eelistada lahtiseid tooteid, mida vajadusel isiklikku korduvkasutatavasse kotti või purki pakendada ja teha võimalusel ostud otse tootja käest.
Paber ja papp
Vanapaberist jäätmete tekkimine on seoses igapäevaelu digitaliseerimisega oluliselt vähenenud. Sellegipoolest ei tasu kodus tekkivaid paberi- ja ajakirjade hunnikuid olmeprügisse visata, vaid kogutud hulk tuleks viia kogumispunktidesse. Vanapaberit koguvad konteinerid on pea iga bussipeatuse ja kaubanduskeskuse ees, seega ei ole jäätmete sorteerimine ka mingi vaev.
Mis on paber ja papp? Paber ja papp on puidutöötlemisest tekkinud jäätmed, mida saab kuni 8 korda ümber töödelda. Igat liiki vanapaber ja papp peaks minema spetsiaalsesse kogumispunkti, väljaarvatud pehme paber – nimelt on pehmed salvrätikud, majapidamispaberid ja tualettpaberid puidu viimane elutsükkel ega kuulu enam ümbertöötlemisele. Kasutatud pehme paberi saab panna biojäätmete hulka.
Miks peab paberit ja pappi sorteerima? Kuna metsa kasvatamine on pikk protsess, peaks igaüks andma enda panuse, et uue paberi tootmine väheneks ja võimalikult palju vanapaberit ning pappi ümbertöötlemisele jõuaks. Pole mingit põhjust, miks peaks elujõuline paber jääma ümber töötlemata.
Kuidas paberi ja papi tarbimist vähendada? Paberijäätmete tekkimist saab juba väga väikeste sammudega vähendada. Näiteks paberajalehtede ja -ajakirjade asendamine elektrooniliste tellimustega, e-arvetele üleminek, salvrätikute asendamine riidest taskurätikutega ja majapidamispaberi asemel köögirätikute kasutamine vähendab märgatavalt tekkivate jäätmete hulka.
Toidujäätmed
Toidujäätmete tekkimisega on peamiselt kimpus korteris elavad inimesed. Maal või oma aiaga majas elades kuluvad üldjuhul jäätmed kompostiks ära. Ka korteris või kitsal pinnal elades on võimalik jäätmeid lagundada – väikeseid ja delikaatseid kompostikaste saab panna isegi kraanikausi kõrvale, ilma et köögihügieen kannataks. Tekkinud komposti võib lisada väetiseks taimedele nii aiamaal, rõdul kui aknalaual. Kes komposti kasutada ei soovi, saab toidujäätmed ka kogumiskonteineritesse viia.
Mis on toidujäätmed? Toidujäätmed ehk biojäätmed on kõik, mis loodusliku protsessina ise lagunema hakkab. Sinna hulka kuuluvad lõunasöögijäägid, kasutatud majapidamispaber ja närtsinud lilled koos mullaga.
Miks peab toidujäätmeid sorteerima? Biojäätmete olmeprügisse panemine tähendab seda, et need viiakse koos muu prahiga jäätmejaama. Biojäätmed hakkavad aga igal juhul lagunema, mis jäätmejaamas võib viia metaani tekkimiseni. Metaan on üks kasvuhooneefekti põhjustajatest. Kusjuures ka kodune prügikast muutub kiiremini ebahügieeniliseks, kui biojäätmed ja olmeprügi segamini panna.
Kuidas toidujäätmete tekkimist vähendada? Kõige efektiivsemalt vähendab toidujäätmete tekkimist see, kui ostetakse biolagunevaid asju ainult nii palju, kui ära suudetakse tarbida. Kui iga päev tekib suur potitäis toidujäätmeid, tuleb kindlasti enda tarbimisharjumused üle vaadata.
Ohtlikud jäätmed
Ohtlikute jäätmete sorteerimine on kogu loetelust kõige kriitilisem. Nimelt võivad ohtlikud jäätmed hakata lekkima, kemikaale eritama või saada muus osas tavaprügi hulgas ohtlikuks. Väikeste esemete jaoks on olemas kogumispunktid, kuhu jäätmed viia saab.
Suuremõõdulised ohtlikud jäätmed, nagu näiteks külmkapid, tuleks viia ise jäätmejaama, kus asjatundjad jäätmetega ümber käia oskavad.
Mis on ohtlikud jäätmed? Ohtlikud jäätmed on väga lai mõiste, mille hulka kuuluvad nii kodumasinad, akud ja patareid, aegunud ja kasutamata jäänud ravimid, ehitusjäägid (eelkõige värvid, lakid, liimid, lahustid), elavhõbedaga kraadiklaasid, pestitsiidid ja biotsiidi, päevavalguslambid ja muu.
Miks peab ohtlikke jäätmeid sorteerima? Ohtlikud jäätmed on inimestele, loomadele ja keskkonnale kahjutekitavad ja seetõttu vajavad oskuslikku käitlemist. Kui ka muud prügi ei suudeta sorteerida, siis ohtlikke jäätmete sorteerimine peaks olema iga majapidamise südameasi.
Kuidas ohtlike jäätmete tekkimist vähendada? Ka ohtlike jäätmete puhul kehtib reegel: ära tarbi rohkem kui ära kasutada jõuad. Seega ei ole mõtet osta igaks juhuks mitut karpi ravimeid, patareipakki ja uusi nutiseadmeid või kodumasinaid, kui selle järgi vajadus puudub.
Olmejäätmed
Kui kõik eelnevad jäätmed on ära sorteeritud, jääb aeg-ahjalt kätte veel prügi, mida pole kuhugi panna. Just sellise, sorteerimatu, prügi jaoks on olemas olmejäätmete prügikastid, kuhu läheb kõik see, mis mujale ei lähe.
Mis on olmejäätmed? Olmejäätmed on tegelikult kogu prügi, mis majapidamises tekib. Kui see prügi ära sorteerida, ei jää neid jäätmeid küll kuigi palju järgi. Natuke aga siiski. Nii võibki olmejäätmeteks lugeda kõik selle, mis kuidagi muudmoodi ei liigitu.
Miks peab olmejäätmeid sorteerima? Olmeprügi eraldi sorteerida ei ole vaja. Kogu muu prügi sorteerimisel jääbki järgi vaid olmeprügi. Mõistlik on aga jäätmeid sorteerida eelkõige seepärast, et olmeprügi äravedamine on tasuline, kuid kõk sorteeritud jäätmed saab tasuta ringlusesse anda.
Kuidas olmejäätmete tekkimist vähendada? Olmejäätmete tekkimist saab kõige paremini vähendada oma üleüldiset tarbimist piirates. Mida vähem inimene erinevat pudi-padi tarbib ja soetab, seda vähem on tal vaja nende jäätmeid hiljem ära visata.
Põhjaliku juhendi jäätmete sorteerimiseks ja pakendipunktide asukohad leiad ka Öko õudusunenäod: 8 loodust reostavat igapäevast tarbeeset
Taaskasutus – 10 lihtsat nippi plastikjäätmete vähendamiseks
Prügivabalt elamise kogemus: naine, kes pole kaks aastat prahti tekitanud
