Aga te ehk olete juba märganud, et me ei ela ideaalses maailmas. Meie maailmas tuleb New Yorgi Yankees kaheksakümne kuue aasta jooksul kakskümmend seitse korda maailmameistriks ning Chicago Cubs ei saa saja aasta jooksul ühtegi tiitlit.
Kui nüüd pesapall kõrvale jätta, siis paljud paarid jõuavad pärast armumise ja kurameerimise aegu abieluranda, ilma et nad kordagi üksteise armastuse keele peale isegi mõtleks. Ning üsna varsti pärast abiellumist ei jää neil igapäevaeluliste probleemide kõrval selleks enam ei aega ega energiat. Nad teevad, mida oskavad, räägivad keeles, mida oskavad, ja loodavad parimat.
Kahjuks jääb ainult lootusest väheks kõigi nende emotsioonide puhul, mida me kõik tunneme:
pahameel, pettumused, vead, hirmud, rahulolematus, igavus, omavahelised ebakõlad, ahvatlused, kahetsus, mured.
Aja jooksul saab paaridele selgeks, et oma seniste teadmiste ja oskustega kaugele ei purjeta (kui üldse kuhugi). Mida üks ka ei teeks, ikka pole teise jaoks miski piisavalt hea. Teine pole nagunii rahul. Armumine hajub ning neil kahel inimesel pole enam just palju ühist pulmapiltidel olevate särasilmsete armunutega.
Arutavad nad seda omavahel või mitte, aga kui mees ja naine lahutada ei taha, siis seisavad nad valiku ees. Esimene valik on oma ootusi vähendada ja leppida sellega, mis on. Nad võivad leppida vähemaga ja erinevatel põhjustel kokku jääda.
Nad võivad seda teha laste pärast.
Koos edasi elada on lihtsam ja odavam.
Nad ju otseselt ei vihka teineteist.
Nad ei taha suuri elumuutusi, sest need on hirmutavad.
Teine võimalus on uurida, mis valesti on, ja püüda seda parandada. Ei pea leppima sellega, mis on. Saab otsida uusi ja loomingulisi viise, kuidas üksteisele armastust ja hoolimist väljendada.
Teine variant on parem, kuid mitte lihtsam – eriti mitte siis, kui suhted on juba keeruliseks muutunud. Loomulikult on igas suhtes paremaid ja halvemaid aegu, kuid mõnikord pole paremad ajad nii head, kui loodetud, ja halvemad ajad on palju hullemad ja pikemad, kui kardetud.
Pikapeale jätavad need halvemad ajad – ning neid põhjustavad olukorrad ja asjaolud – oma jälje. Pettumuste, arusaamatuste ja vigade kuhjumine hakkab lähedust hävitama. Varasemate emotsionaalsete lahingute šrapnellikillud on meest või naist nii sügavalt haavanud, et nad ei suuda igapäevastest asjadestki rääkida, kõnelemata siis veel uue armastuse keele omandamisest.
Kui armastuse patareid on tühjad, hakkavad põlgus ja viha maad võtma. Siis on juba küsimus selles, kuidas ületada ühiselt loodud miiniväljad?
Kuidas üle saada aastaid kestnud inetutest sõnavahetustest, halbadest valikutest, lahendamata probleemidest ja vaikivast põlgusest – kuidas sellest kõigest omavahel rääkida? See on valiku küsimus.
Nagu oli valik ka iga raske situatsiooni kujundamine: kriitiliste sõnade ütlemine oli valik; emotsioonide võimutseda laskmine oli valik; muude prioriteetide eelistamine suhtele oli valik. Nii on ka armastus valik.
Õiged sõnad
Ütleme, et sa oled teinud valikuid, mille üle sa uhke ei ole, kuid mis otsustamise ajal tundusid õiged. Ütleme, et need valikud mõjutavad nüüd su suhet. Mida teha ja kuidas sellest rääkida? Esiteks pead sa aru saama, et sa ei pea ikka ja jälle samu valikuid tegema. Sa võid valida midagi muud, midagi, mis on su abielule kasulikum. Teiseks, võta julgus kokku ja ütle oma naisele: „Palun anna mulle andeks. Ma tean, et olen sulle haiget teinud, aga ma tahaksin, et tulevik oleks teistsugune. Ma tahan armastada sind keeles, mida sa mõistad. Ma tahaks osata su vajadustele vastata.“ Olen näinud lugematul hulgal abielusid, mis on pääsenud lahutusest tänu sellele, et inimesed valivad armastuse.
Armastus ei kustuta minevikku, aga võib muuta tulevikku. Kui hakkame väljendama armastust oma naise esmases armastuse keeles, loome emotsionaalse atmosfääri, milles on võimalik varasemaid konflikte ja vigu klaarida.
Allikas: kirjastus Pilgrim
Loe lisaks: Millist armastuse keelt räägid sina?
