Probiootilised joogid rahustavad seedimist, tugevdavad immuunsüsteemi ja soolestiku mikrofloorat ning turgutavad pärast haigust

Soolestikus toodetakse serotoniini (heaoluhormooni, mis avaldab meeleolule positiivset mõju) rohkem kui ajus. Nii et kas viga on peas või soolebakterites, kui tunned masendust? Mis juhib sinu meeleolu ja enesetunnet? Kui su tuju on nähtava põhjuseta halb, oled nukker või rusutud, võib see tähendada ka probleeme soolestikus … Soolestiku mikrofloora mõju tervisele ei ole võimalik üle tähtsustada. Kui soolebakterite tasakaal on rikutud, tekitab see sageli tuntavaid vaevusi. Väidetakse, et paljude füüsiliste ja psüühiliste haiguste põhjus peitub seedetraktis, kirjutab Eelika Maranik oma raamatus „Probiootilised smuutid“.

Olen terve elu kannatanud seedehäirete all ja seetõttu läbi proovinud palju. Omavalmistatud probiootikumid on mind aidanud paremini kui ükskõik mis muu, mida testinud olen. Tingimus on vaid see, et neid tuleb võtta korrapäraselt ja mitmekesiselt. Kui asusin seedetrakti tasakaalustama, tõi see kaasa muidki positiivseid mõjusid – lisandus energiat, tuju muutus rõõmsamaks, uni paranes ja kehakaal vähenes iseenesest.

Et probiootikumide toime oleks tõhus, on vaja meeles pidada, et neid tuleb võtta korrapäraselt ja valik peab olema mitmekesine – keefir, kombucha, iduvesi, jogurt, hapendatud köögiviljad, hapukapsas ja muu.

Olen suur kääritatud jookide fanaatik ja mulle meeldib neid valmistada ise, algusest lõpuni. Kui olin laps, pakkusid vanaema ja tema sõbrannad mulle sageli kääritatud jooke ja sellest võiski tärgata minu huvi elada tervislikult. Mõistagi on mõju avaldanud ka reisid kogu maailmas, sealhulgas fantastiliste tervisebaaride külastused New Yorgis ja Floridas.

Kääritatud jook on gaseeritud ja meenutab teatud määral limonaadi. Võib-olla on karastusjookide tööstuse tohutul edul oma osa selles, et meie keha mäletab alateadlikult jooki, mis on terviseks ja eluspüsimiseks tähtis. Praegu on karastusjoogid aga kõike muud kui tervislikud ega sisalda mitte mingeid probiootikume. Loodan selle raamatuga anda kõigile lugejatele inspiratsiooni, et testida uusi ja fantastiliselt maitsvaid jooke, mis on täis vitamiine, mineraale, antioksüdante ja probiootikume.

Minul on õigupoolest kolm lemmikut:

KOMBUCHA, esimene fermenteeritud jook, mille ise valmistasin. Armastan seda jätkuvalt ja iga päevaga järjest rohkem. Maitsestan seda tuhandel eri viisil ja nüüd on see meeldima hakanud ka minu viieaastasele tütrele.

KEEFIR, mida õpetas mind valmistama vanaema naaber, kui olin laps.

IDUVESI, mille valmistamise õppisin ära pärast seda, kui olin lugenud Ann Wigmore’i suurepäraseid raamatuid nisuorasest ja sellest, kuidas ta just selle orasega paljusid haigusi ravis.

TEE ISE! Iduvesi – probiootiline superjook

Iduvesi on värskendav probiootiline fermenteeritud superjook, mis pärineb Ann Wigmore’i elava toidu teooriast, nagu ka minu lemmikud nisuorasejoogid. Iduvett valmistatakse traditsiooniliselt mahekasvatatud või biodünaamiliselt kasvatatud nisuteradest, mis on idandatud, et kõrvaldada gluteen. Iduvett võib valmistada ka muudest teraviljadest ja seemnetest, näiteks rukkist ja odrast või kinoast ja hirsist, et saada garanteeritult gluteenivaba tulemus. Iduvee koduseks valmistamiseks kulub napilt nädal ning erinevalt minu teistest lemmikutest – kombucha’st ja keefirist – ei vaja see eraldi lähtekultuuri.

Iduvee valmistamine on ülilihtne ja pealekauba ka odav. Pea väga hoolikalt kinni hügieenist. Pese alati käed, kasuta valmistamisel puhtaid klaaspurke ja kangaid. Optimaalsetes tingimustes valmib iduvesi viie päevaga. Kui temperatuur on madalam, võib selleks kuluda umbes nädal.

Valmis iduvesi sisaldab valke, süsivesikuid, dekstriine, fosfaate, sahhariide, ensüüme ja piimhappebaktereid. Iduvees on ohtralt ensüüme ja sellepärast võib seda kasutada lähtekultuurina köögiviljade hapendamiseks ning omatehtud limonaadide valmistamiseks.

MIDA VAJAD:

  • 3 dl terveid mahekasvatatud nisuteri
  • filtreeritud vesi
  • 1-liitrine kaanega klaaspurk
  • 3-liitrine klaaspurk
  • 5-liitrine klaaspurk
  • korgiga klaaspudelid

1. LEOTA. Pese 3 dl terveid mahekasvatatud nisuteri hästi läbi ja leota neid 8–12 tundi toatemperatuuril kaanega klaaspurgis. Vala vesi ära ja pese teri uue veega. Nopi välja kahjustatud terad.

2. IDANDA. Puista ligunenud terad suurde klaaspurki, nüüd ilma veeta. Kata purk puhta puuvillase kangaga, kinnita see kummipaelaga ja aseta purk pimedasse kohta, näiteks köögikappi. Tähtis on, et terad saaksid õhku ja oleksid pimedas. Pese teri kahe ööpäeva jooksul kaks korda päevas ja kurna vesi välja, kuni terad on idanenud ja kasvatanud endale kenad „sabakesed“.

3. KÄÄRITA. Kahe ööpäeva pärast puista idud 5-liitrisesse klaaspurki. Vala peale 3 liitrit vett. Lisa 3 supilusikatäit mett, üks supilusikatäis iga liitri vee kohta, et aktiveerida fermenteerimine (veganid võivad mee asendada mahekasvatatud rosinatega). Kata purk uuesti puuvillase kangaga. Jäta see 2 ööpäevaks toatemperatuurile seisma. Kui temperatuur on madalam, võib aega kuluda kuni nädal.

4. VILLI KLAASPUDELITESSE. Kui vedelik muutub valkjaks ja häguseks, on aeg idud välja kurnata ja villida valmis iduvesi puhastesse klaaspudelitesse. Hoia pudeleid külmikus, seal säilib jook umbes 7 päeva. Iduvee maitse võib ajapikku muutuda pisut magusamaks. Joo iduvett 2,5 dl päevas, et säilitada head bakterifloorat, ja kuni 1 liiter päevas, kui sul on probleeme seedimisega.

5. VALMISTA VEEL ÜKS TEGU. Ära viska idusid ära, neid saab veel korra kasutada. Puista need uuesti suurde purki ja vala peale uus vesi. Lisa mett (või uusi rosinaid). Seekord lase joogil seista ja fermenteerida üks ööpäev. Sellest tavaliselt piisab.

6. NISUIDUDE KASVATAMINE. Pärast teist nisuvee tegu võib terad maha külvata ja lasta oraseks kasvada, et kasutada seda smuutides või nisuorasejookides. Kui saad orast palju, võid selle mikserdada vähese veega ja külmutada jääkuubikutena, kuid siis on vaja üpris võimast mikserit. Nisuoras on uskumatult maitsev ja kasulik, kuid maitsega harjumiseks kulub pisut aega.

Iduvesi peab olema pisut valkjas ja hägune ning meenutama maitselt jogurtit. Kui vesi hakkab halvasti lõhnama või muutub väga hapuks, võib põhjus olla selles, et oled leotamise ajal unustanud vett vahetada või idandamise ja käärimise ajal kaant kinni hoidnud. Kõike ei ole tingimata vaja ära visata – pese idud korralikult läbi, vala peale uus vesi, lisa mett ja alusta uuesti. Asi on väärt proovimist.

Maitsega harjumiseks võib kuluda veidi aega. Kui oled algaja, võid alustada sellest, et segad iduvette tavalist vett ning lisad veidi mahekasvatatud sidrunit või tüki ingverit. Viljateri võib omavahel segada, näiteks 2 dl nisu ja 1 dl rukist, siis muutub ka maitse teistsuguseks. Katseta, kuni leiad oma lemmikmaitse!

Allikas: Eelika Maranik „Probiootilised smuutid (Pilgrim, 2019)

Seotud

5 praktilist nippi kuidas meeleolu tõsta

Liitu meie uudiskirjaga ja saa 5 praktilist nippi kuidas kiiresti enda meeleolu tõsta.