Eesti Ekspressi kultuurilisa Areen kaanelugu ilmus 26. juulil 2012
11. märtsil ilmus triloogia esimene osa “Fifty Shades of Grey” (“Viiskümmend halli varjundit”) New York Timesi bestsellerite edetabeli esimesele kohale, 18. märtsil ronis tabeli tippu veel teine osa “Fifty Shades Darker” (“Viiskümmend varjundit tumedam”), ja kui 25. märtsist lisandus kolmas osa, “Fifty Shades Freed” (“Viiskümmend vabastatud varjundit”), siis on edetabeli kolm esimest kohta olnud pidevalt triloogia käes, kui mõnd väga-väga üksikut rahurikkujat mitte arvestada. Mis imeromaan see siis on?
Romaani peategelane Anastasia Steele (21) ehk Ana on ilus, noor ja elukogenematu üliõpilane, kelle lähim nõuandja on tema “sisemine jumalanna”. Pärast kohtumist salapärase miljardäri Christian Greyga (27) – kelle nimel põhineb ka raamatu pealkirjas olev sõnamäng – teeb tema elu kannapöörde.
Karismaatiline Christian vallutab mängeldes neiu südame, võtab süütuse ning seejärel teeb ettepaneku sõlmida leping, millega Anast saaks Christiani alluv sadomasohhistlikes seksimängudes; seksiori, keda peremees võib võtta ja piitsutada, millal iganes huvitab. Lisaks pakub leping muinasjutulisi boonuseid – tasuta šoppamist kalleimate kaubamärkide butiikides, parimaid ilu- ja tervisesalonge, Audi TT kasutamist jms.
Anale on ettepanek vastumeelt, kuid manipulaatorliku Grey animaalne külgetõmme hoiab teda lühikese ja nähtamatu kaelarihmana miljardäri käeulatuses. Sestpeale vaevab neiut küsimus – kuidas olla samal ajal seksiori ja saavutada tõsiseltvõetava girlfriend’i staatus.
Sadomasohhismi õigustuseks on Christianil välja pakkuda lapsepõlvetraumast ja noorusajast välja kasvanud seksuaalsed erivajadused. Nende rahuldamiseks on Christian Seattle’i pilvepiirist kõrgemal asuvas penthouse’is sisse seadnud piitsade, köite, rihmade, käe- ja jalaraudadega sisustatud “piinade punase toa”. Kuid vajadusel on ta valmis oma kinky fuckery trikke teostama ükskõik kus, käepäraseid vahendeid kasutades.
Nii moodustabki romaani edasiviiva mootori Christiani kustutamatu iha Ana keha järele ning nende pidev omavaheline jagelemine kõikvõimalike pisiasjade üle. Kriminaalsed elemendid on tegevusse põnevuse ja draama loomiseks kunstlikult sisse toodud, mitte sisu poolt loogiliselt dikteeritud.
(Siinkohal pean tegema ülestunnistuse. Mulle triloogia meeldis. Mitte kogu teos, aga esimene raamat küll. Ana armuloos on õhinat, kirge ja ausust. Selles on lootusrikkust, mis varjutab Christian Grey mehhaanilise varjumaailma maneerlikkuse.)
Vampirism vs. sadomasohhism
Maailmamenukiks tõusnud ootamatult nõrga süžeega raamatu autor on briti teletöötaja E. L. James (48), keskealine pereema, kes alustas kirjandusliku loomega “Videviku” sarja fänniveebis. Ta lõi lõdvalt “Videviku” peategelastele toetuva teose, kuid asendas vampirismi sadomasohhismiga. Lühikese aja jooksul hakkas kirjand üha enam lugejaid võitma. Pärast seda, kui autor raamatu oma käe peal elektrooniliselt kirjastas, ärkasid ka suured kirjastused. Mitte et nad oleks raamatut tähelepanuväärseks pidanud. Ei! Hilinejatena nad lihtsalt pidid jooksma lugejate kannul, kes olid oma valiku juba ise teinud.
“Fifty Shades of Grey” on saanud kriitikutelt ohtrasti õelaid hüüdnimesid, levinuim neist on “emmeporno” (mommy porn), kuna raamatu lugejad on peamiselt nooremas keskeas naised, tänu kellele triloogia ongi pidevalt raamatuklubide ja lugemisringide tähelepanu keskpunktis. Romaani autor tunnistas Briti ajakirjale GQ, et kui käis USAs lugejatega kohtumas, lähenes talle ühel koosviibimisel naine, kes hõiskas: “Sel nädalal tehti ka minu tagumik esimest korda tuliseks!” “No kuidas peaks sellele viisakalt vastama,” mõtiskles autor. Meedia kirjutab sadomasohhistliku riistvara müügi hüppelisest kasvust, ka hõbedaste lipsude läbimüük olevat muljetavaldav, sest oma hõbedase lipsuga tavatses Christian Grey oma kallima käed enne vahekorda kinni köita.
Pigem romantika kui sadism
Kui selle raamatu oleks kirjutanud mees ja meestele lugemiseks, siis me vaevalt sellest üldse midagi teaksime. Et aga autor on naine ja raamat kirjutatud naistele, siis muutus see kohe pärast populaarseks muutumist seksuaalpoliitilise konflikti allikaks. “Justnagu poleks feminismi vahepeal olnudki!” hüüavad ühed. “Iga raamat, mis õhutab naisi oma seksuaalsusega tegelema ja selle üle arutlema, on hea raamat!” vastavad teised.
Neid tähendusi ei ole autor raamatusse pannud. E. L. James soovitab lugejatel mitte üle mõelda ja raamatusse lihtsalt suhtuda. Teine asi on muidugi see, et mida tema arvamus enam nii väga loeb, kui teos juba maailmas oma suurt elu elab.
Tegelikult on romaan oma sadomasohhistlikust glasuurist hoolimata puhtavereline naistekas. See on romantiline lugu noore neiu ja vanema mehe kohtumisest, mis pärast kõiki raskusi ja probleeme lõpeb õnnelikult.
Loe täismahus lugu lõpuni Eest Ekspressi kodulehelt!
Alates neljapäevast, 22. novembrist kuni 5. detsembrini on menuromaan “Viiskümmend halli varjundit” saadaval Selveri jaPrisma kauplustes üle kogu Eesti vaid koos nädalalehega Eesti Ekspress.