Seadus jõustus 8. augustil. Selle alusel hakatakse turult tootegruppide haaval eemaldama mitmed loodust kahjustavaid ja vaid ühekordselt kasutatavaid tooted. Osad taolistest toodetest on juba keelatud eelmiste rohelisele majandusele keskenduvate seadustega: näiteks on poodidest juba kadunud harilikud kilekotid.
2018. aasta 1. jaanuariks peavad ettevõtted lõpetama plastikust mikroosakesi sisaldavate kosmeetikatoodete turustamise. Selliseid osakesi sisaldavad näiteks mitmed koorivad kreemid. Toodetes sisalduv plastik satub sageli veekogude kaudu ökosüsteemi, täpsemalt loomade toiduahelasse. Unilever, L’Oreal, Johnson & Johnson ja Colgate-Palmolive on juba aastate eest lubanud polüetüleenist osakesed oma toodetest eemaldada ning nende plaanitav ajakava langeb kokku seaduse tähtajaga.
Samaks kuupäevaks on keelatud ka neonikotinoide sisaldavate putukamürkide kasutamine. Neonikotinoid on närvimürk, mis on erinevate teadusuuringute kohaselt põhjustanud rekordiliselt suure mesilaste suremuse. Teisalt on mürgitootjatel pingeliste parlamendivaidluste tulemusel võimalik paluda keelule 2-aastast pikendust. Keskkonnaõiguse jurist Arnaud Gosse rääkis Prantsuse ajalehele Les Echos, et seaduse valmimise ajal toimus intensiivne lobitöö, mis tõi kaasa paranduste laviini.
2020. aasta esimeseks jaanuariks peavad poelettidelt kaduma ühekordsed nõud, mis pole valmistatud looduses kergesti lagunevast materjalist. Samuti peavad tootjad leidma loodussõbraliku alternatiivi senistele plastikust vatitikkudele.
Allikas: Ärileht.delfi.ee
