Kõhukinnisuse puhul hoiduge tarbimast või tarbige vähem:
-
raskesti seeduvaid loomseid valke (eriti piima ja kaua laagerdunud juustu);
-
valmistoitudes leiduvaid transrasvu, mis pärsivad soolesisu liikumise kiirust ning on happelise seedimatuse ja kõhukinnisuse sagedaseks põhjustajaks;
-
kiudainevaesest rafineeritud jahust tooteid;
-
suhkrust nõrguvaid karastusjooke, poemahlu ja maiustusi.
Mõni lihtne soovitus kõhukinnisuse leevendamiseks
Veejoomise olulisust pole võimalik üle tähtsustada. Vesi on oluline, et sooletrakti limaskest oleks piisavalt toidetud ja kohev. Vesi on vajalik seedeensüümide tootmiseks ja toimimiseks. Vee mõjul paisub sooles olev lahustuv kiudaine, mis muudab soolesisu raskemaks ja kiirendab selle liikumist. Vesi puhastab ja toniseerib keha. Organismis valitsev veepuudus on üks sagedasemaid kõhukinnisuse põhjusi.
Hommikune toasooja vee joomine annab soolestikule impulsi tühjenemiseks. Äratusvett peaks jooma igapäevaselt, enam-vähem samal ajal. Iidne joogide tarkus ütleb: “Enne vana halb välja, siis hea uus sisse!”. Ideaalis ärgitab hommikune puhastusjook keha aktiivselt peatseks sooltepuhastuseks.
Orgaaniline tume blackstrap melass on kõrge kasuteguriga tervisetoit. Lisaks mineraalide rohkusele on sel aluselisel suhkrul ka sooletööd ergutav toime. Igahommikuse toasooja tervitusvee sisse võiks segada 1 tl melassi ja 1-2 tl kvaliteetset õunasiidriäädikat või sidrunimahla. Eriti hästi sobib selline äratusjook lapseootuse ajal – õunaäädika-melassivesi stimuleerib sooletööd ja aitab rauataset normis hoida.
Hapendatud toidud ja hea sooletöö käivad käsikäes. Kuumutamata ja äädikalisandita hapukapsas ja -kurk on suurepärased piimhappebakterite allikad. Ka kuulus teeseenejook ehk kombucha on taas populaarseks muutunud, tuleb vaid tähele panna, et sel lastaks lõpuni fermenteeruda ega tarbitaks liigmagusalt. Kel piima suhtes vastunäidustusi pole, võiks kasutada ka probiootidest pungil Tiibeti piimaseenekefiiri. Seoses hapendatud toitude võidukäiguga maailmas on taas au sisse tõusnud lihtsalt valmiv fermenteeritud peedikali.
Viigimarju on soovitatav mõni minut keeta ja vedelik enne voodisse minekut sisse juua. Hommikul ei peaks tulemus end kaua oodata laskma …
Kõhukinnisuse leevendamise klassika on mustad ploomid. Lisaks kiudainele sisaldavad ploomid lahtistavalt toimivat sorbitooli. Nagu sellest veel küll ei oleks, on ploomides peidus ka kõhu läbikäimist kiirendav ühend difenüülisatiin.
Pulbrina müügil olev psüllium ehk teelehe terakestad on hea taimse kiudaine allikas. Pulbrit võib lisada nii smuutidele kui kasutada paksendajana näiteks taimsetes magustoitudes. Nii nagu kõikide kiudainete puhul, tuleks ka psülliumi tarbimist alustada väikestest kogustest ja alles keha harjudes kogust tõsta. Psüllium aitab nii kõhukinnisuse kui -lahtisusepuhul ega tekita sõltuvust.
Aaloe tervistavad omadused ei tule üllatusena kellelegi. Aaloe parandab seedimist, normaliseerib mao pH-d, stimuleerib sooletööd ja omab kerget lahtistavat efekti. Soovitatav on eelistada aaloe geeljast viljalihast tehtud kvaliteetset toodet. Hoiduma peaks aaloe koores sisalduvast aloiinist, mis võib esile kutsuda tugevaid kõhuvalusid ja krampe. Aaloed soovitatakse võtta 1 spl kaks korda päevas. Võib segada nii vee kui naturaalse mahlaga. Kindlasti tuleks hoiduda suhkrumagusatest aaloejookidest.
Magneesium toimib soolte silelihastele lõõgastavalt. Soovitatav on süüa kõrge magneesiumisisaldusega rohelisi lehtvilju ja ürte (basiilik, petersell jm). Rohkelt magneesiumi sisaldab ka toorkakao, samuti päevalille- ja kõrvitsaseemned.
Kõhukinnisuse puhul on suureks abiks supervetikas klorella, kuna sisaldab nii seede- kui metaboolseid ensüüme ning aitab tõsta piimhappebakterite arvukust sooles.
Sooletööd stimuleerivad külmpressitud õlid. Tuntuim ja levinuim vahend on linaseemneõli, kuid sobivad ka kanepiseemne- ja tudraõli ning värske extra virgin oliiviõli.
NB! Ettevaatust linaõli valimisel! Linaseemneõli peab olema värske ja meeldiva pähklimaitsega. Kibeda rääsunud maitsega õli on ebakvaliteetne ning kuulub prügikasti. Linaseemneõli peab peale avamist säilitama külmkapis ja tarbima võrdlemisi kiiresti. Tõsisema kõhukinnisuse puhul võib 1 tl õli võtta ka rohkem kui üks kord päevas, näiteks enne suuremaid söögikordi.
Kugistamine ja aplus ei tule sooletööle kindlasti kasuks. Toitu peab närima põhjalikult ja söömiseks tuleb aega võtta. Söögipalve ja toidu eest tänamine on tänapäeval küll haruldane, kuid ei pruugiks seda olla – tänutunne häälestab rahule, tekitab turvatunnet ning stimuleerib heaks seedimiseks vajaliku parasümpaatilise närvisüsteemi aktiveerumist.
Stress on sageli tähelepanuta jääv faktor, mis samuti võib kõhukinnisust tekitada. Kui meel on krampunud ja käed rusikas, ei ole lootustki heaks sooletööks. Füsioloogilise seaduspära tõttu suunatakse veri ärritusseisundis ja stressihormoonide ajel ennekõike sooletraktist eemale, lihastesse. Stagneerunud sooletöö viib omakorda jääkainete kuhjumiseni ning gaaside, puhitiste ja raskustunde tekkimiseni kõhus.
Tuletage meelde lõõgastumisnipid ja tegelege teadlikult vaimu värskendamisega. Sobib kõik, mis hea enesetunde tekitab, olgu selleks siis metsajooks, südamepuistamine, hea film või meditatsioon. Liikumine vähendab stressi, ergutab verevoolu, suurendab kudede hapniku- ja toitainetesisaldust ning parandab ainevahetust. Mis iganes liikumine on tervitatav ning teenib liikuja huve ka kõhukinnisuse seljatamiseks. Jooga pakub külluslikult erinevaid harjutuskombinatsioone, mis ainevahetuse kiirendamisele hästi kaasa aitavad.
Autor: Liis Orav, integratiivne terviseterapeut-toitumisnõustaja
Allikas: Kirjastuselt Pilgrim ilmunud Liis Orava raamat Vigala Sassi 10 soovitust tervislikuks toitumiseks ja enesetunde parandamiseks
Dr Adik Levin: mis on tervislik toitumine?
Inspireeriv lugu: tervislik toitumine aitas paraneda multiskleroosist
Parem seedimine: millised toiduained sobivad koos söömiseks, millised mitte?
