Porikuu on endassetõmbumise, rahunemise, vaibumise ja hämardumise aeg. Sügis on päriselt käes. Päikest ja koos sellega päevavalgust jääb aina vähemaks. Mets muutub tasapisi kuldseks ning seejärel raagseks ja vaikseks. Kuu lõpuks saab läbi lindude suurem ränne. Mõnel õhtul ja hommikulgi on kõik udusse mattund. Udus liiguvad hinged. On hingede aeg. Külmematel päevadel käib meil endalgi hingeõhk silmnähtavalt suust välja.
Porikuu nimedKadund emad ja isad on porikuule and hulga nimesid: sügis(e)kuu, lehelangemiskuu, leheminegikuu, lehevarisemiskuu, kulukuu, vihmakuu, roojakuu, räüsäkuu, räisäkuu, hallakuu, hingekuu, kooljakuu, rehekuu ja surmakuu. Saksikule rahvale oli sellest vähe ja nii laenati võõrsilt peenemalt kõlavad oktoober, viinakuu ja simunakuu.Oktoobri nimi on laenatud vene või saksa keele vahendusel ladina keelest, kus okto tähendab kaheksat. Rooma kalendri aasta algas urbekuus ning porikuukuu oli seal kaheksas kuu.
