Põlised religioonid, vaimsed praktikad ja usundid on elavas kasutuses kõikjal maailmas, kus iganes kohtab põlisrahvaid. Kuigi mitmel pool maailmas on tehnika areng ja tarbimiskultuur vanu uskumusi ja tavasid välja suretamas, on õnneks mitmel pool toimumas ka nende taaselustamine. Vanad praktikad on pigem edasi antud suust-suhu pärimuse vormis, väga harva kohtab kirjalikke tekste. Kuigi lood, uskumused ja praktikad on maailma eri osades väga erinevad, on siiski terve rida mustreid, mis kumavad läbi kõikide põlisrahvaste traditsioonide puhul.
Esimene ühisjoon on põlisrahvastel väga tugev suhestumine loodusega. Inimese elu-olu on läbipõimunud loomade ja taimede maailmaga ning maastikuvormidega, kus loodusvaimude vägi on kõikjal esindatud.Samuti usuvad kõik põlisrahvad, et maailmas on üks, nähtav reaalsus ja teine, selle sügavam, nähtamatu ning salajane olemus. Vaatamata nende kahe maailma erinevusele, eksisteerivad nad üheskoos ning on omavahel tihedalt seotult.
