Piiride kehtestamine: kuidas tulla toime kadumise ja vaikiva tõrjumisega?

Töötubades jagavad inimesed sageli oma kogemusi, kuidas neil pole õnnestunud piire kehtestada. Paljud usuvad, et piisab ühest korrast ütlemisest ja piirid on paigas ning seetõttu ei tee nad midagi, et need piirid toimiks. Kuid see loob suhetes kõnealuse inimesega soodsa pinnase piiride edaspidiseks rikkumiseks. Selle nimel, et teised su piire austaks, on vaja ise vaeva näha. Sina vastutad selle eest. Suurim hirm piiride kehtestamisega seoses on hirm, et kuidas teised reageerivad. Vaatame siis nüüd mõnda võimalikku reageeringut, kirjutab Nedra Glover Tawwab oma raamatus „Pane paika oma piirid“.

Kadumine ehk selgituseta suhtlemise lõpetamine

Selgitusteta lahkumine või suhtlemise lõpetamine on väga ebaterve reaktsioon piiride kehtestamisele. Nii käituvad tavaliselt passiiv-agressiivsed inimesed. Vastuväidete esitamise asemel püüavad nad väljendada tundeid oma käitumise kaudu. Nad kaovad kas kohe või mõni päev pärast seda, kui sa oled oma soovid teatavaks teinud. Reeglina tehakse seda sinu karistamiseks.

Kadumine väljendub näiteks:

• sõnumitele või kõnedele mitte vastamises,

• plaanide tühistamises,

• teie ühiste tuttavatega suhtlemises ja sinu ignoreerimises.

Kuidas haihtumisega toime tulla? Saada sõnum või e-kiri ja maini, millist käitumist oled täheldanud. Inimesed reeglina vastavad sellele, sest nad ei taha näidata, et on endast väljas. Ütle, kuidas selline kadumine sulle mõjub ja mida sa tunned ning väljenda muret teie suhtes toimuva üle. Kui vastus mõned päevad viibib, anna uuesti märku, mis tundeid see sinus tekitab. Kui vastust ikka ei tule, tuleta endale meelde, et selline käitumine ei ole suunatud sinu pihta. See on teise inimese reaktsioon olukorrale.

Vaikiv tõrjumine

Vaikiv tõrjumine pole nii äärmuslik kui kadumine, aga teeb ikka haiget. Ka see on passiiv-agressiivne viis karistada sind piiride kehtestamise eest. Sellisel juhul on inimene, kellega sa piire üritasid kehtestada, märgatavalt distantsem. Kui sa püüad vestelda, annab ta vaid eitavaid või jaatavaid vastuseid.

Demonstratiivne vaikimine tekitab väga üksildast ja segadusse ajavat tunnet. Teine inimene justkui on olemas, aga nagu pole ka.

Vaikiva tõrjumise juurde kuuluvad:

• tunde või päevi vaikimist,

• lühivastused küsimustele väljendamaks passiiv-agressiivselt oma pahameelt.

Kuidas vaikiva tõrjumisega toime tulla?

Väljenda seda, mida sa koged: „Sa näid pahane olevat. Kas me võiks rääkida sellest, mida ma ütlesin?“ Väljenda selgelt, mida sa probleemi põhjuseks pead. Räägi teise osapoole käitumisest. Selgita pikemalt, miks sa tundsid vajadust piire kehtestada: „Ma tundsin end kurnatult ega suutnud veel üht kohustust enda õlule võtta.“

Katkend on pärit kirjastuse Pilgrim poolt välja antud Nedra Glover Tawwabi raamatust „Pane paika oma piirid“.

Seotud