Viimasel nädalal on hakanud lumepallina veerema kodanikualgatus, millega nõutakse uue metsaseaduse tagasilükkamist. Spetsialistid juhivad tähelepanu praeguse metsamajandamise ohtudele.
Kuusikute raievanuse alandamine, Pariisi kliimakokkuleppe mittetäitmine ja säästva metsanduse põhimõtetest eemaldumine ei lähe kokku jätkusuutliku metsamajandamise praktikaga, mis peaks olema meie riigi ja rahva püsimajäämise eelduseks.
Kuigi Keskkonnaministeerium lubas uue seaduse väljatöötamisel kõigi huvigruppidega sisulist koostööd teha, ei arvestatud keskkonnaühenduste ettepanekutega tegelikult üldse. Aasta-aastalt on ministeeriumi metsanduspoliitika kaldunud üha rohkem tööstuslike huvide poole, irdudes oma põhifunktsioonist, nimelt jätkusuutliku kesktee leidmisest metsatöösturite ja looduskaitsjate vahel. Toimub nn näiline kaasamine – huvigrupid kutsutakse küll kokku, ent metsatöösturid on selges ülekaalus ning töösturite tahtmistega vastuollu minevaid ettepanekuid arvesse ei võeta.
Sellised poliitilised tendentsid pole kahjuks midagi uut. Juba aastal 2011, kui hakati vastu võtma seniajani kehtivat metsanduse arengukava, palus Riigikontroll selle kriitilise pilguga üle vaadata. Kritiseeriti nii raiemahtude suurendamise plaani kui ka raiet lubavate tingimuste lõdvendamist ning leiti, et metsade juurdekasv on ülehinnatud ega põhine riikliku metsainventuuri andmetel. Sellegipoolest võeti arengukava vastu nagu poleks Riigikontrollil kui institutsioonil mitte mingit tähtsust.
Pärast seda on olukord läinud vaid hullemaks. Kuigi avalikkuses on korduvalt juhitud tähelepanu praeguse metsanduspoliitika ohtudele ning selle tööstuslikkusele, jätkatakse hämarate huvide edendamist üha kasvavas mastaabis. On avalikult teada, et Keskkonnaministeeriumi kantsler Andres Talijärv on tihedalt seotud Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liiduga, ent sellegipoolest jätkatakse tööstusliku poliitika elluviimist ning keegi ei uuri võimalikku korruptsioonikahtlust või kuritahtlikkust. Keskkonnaühenduste protestide peale on ministeerium hakanud kasutama kahtlast retoorikat, väites, et kaasamine on toimunud kodanike protestidest hoolimata. Selline olukord meenutab kõhedusttekitavalt Nõukogude Liidu kuulsat loosungit: „Partei tahe on rahva tahe!” – näib, et ka Keskkonnaministeeriumi tahe on rahva tahe.
Eile anti presidendile, riigikogule ja ministeeriumitele üle avalik kiri, milles sada üks eesti kirjanikku, kunstnikku, muusikut, tippteadlast ning filmi- ja teatriinimest avaldavad sügavat muret praeguse metsanduspoliitika ohtude üle, nõudes uue metsaseaduse tagasilükkamist ja keskkonnaühenduste kaasamist riikliku metsanduspoliitika kujundamisse. Peale seda nõustus Keskkonnaministeerium seadusemuudatuse uuesti üle vaatama ning keskkonnaühendused taas läbirääkimiste laua taha kutsuma. Teades aga Keskkonnaministeeriumi varasemat retoorikat ning hämaraid motiive on praegu eriti oluline, et avalikkus sündmustel silma peal hoiaks, kindlustamaks kodanikuühiskonna heade tavade reaalset täitmist.
Alljärgnevalt esitame oma nõudmised, mis on kantud parimast Põhiseaduse vaimust ja kodanike siirast murest meie kõige põhilisema loodusvara, metsa pärast:
1) Keskkonnaühendustele tuleb anda võimalus metsapoliitika kujundamisel kaasa lüüa.
2) Metsade tööstuslik majandamine tuleb ümber organiseerida tasakaalustatud ja tulevikku vaatavaks metsanduspoliitikaks.
3) On põhjust uurida viimaste aastate jooksul Keskkonnaministeeriumis toimunut ning otsustada, millist kahju senine majandamine meie metsadele on põhjustanud ning kas seal leidub ka kuritahtlikkust ja korruptsioonikahtlust. Viimasel juhul tuleb asjaosalised kohtulikule vastutusele võtta.
Eesmärgiks on saada kahe järgneva nädala jooksul kokku vähemalt 5000 allkirja. Peale seda antakse vastav petitsioon üle ka Riigikogule.
Oma allkirja petitsioonile saad anda Riina Martverk, Tartu Ülikooli juhtivteadur Asko Lõhmus ja keskkonnaaktivist Züleyxa Izmailova.
