Peretoetusi on üheksa liiki:
Sünnitoetus on ühekordne toetus, mille suurus on 320 eurot.
Lapsendamistoetus on ühekordne toetus, mida makstakse lapsendajale, kellest lapsendatav laps ei põlvne ja kes ei ole selle lapse võõrasvanem, kui varem ei ole sellele perele sama lapse kohta sünnitoetust makstud.
Lapsendamistoetuse suurus 320 eurot.
Lapsetoetus on igakuine toetus, mida makstakse lapse sündimisest kuni tema 16-aastaseks saamiseni. Lapse õppimisel põhikoolis, gümnaasiumis või põhikooli baasil kutseõppeasutuses või põhihariduseta lapse õppimisel kutseõppeasutuses makstakse toetust lapse 19-aastaseks saamiseni. Kui laps saab jooksval õppeaastal 19-aastaseks, siis makstakse toetust õppeaasta lõpuni.
Toetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on kahekordne lapsetoetuse määr(19,18 eurot) ning kolmanda ja iga järgmise lapse kohta kuuekordne lapsetoetuse määr (57,54 eurot).
Lapsetoetuse määr 2011. aastal on 9,59 eurot.
Lapsehooldustasu on igakuine toetus, mida makstakse:
– kuni kolmeaastast last kasvatavale ühele vanemale või vanema asemel lapsehoolduspuhkust kasutavale isikule ½ lapsehooldustasu määras iga kuni kolmeaastase lapse kohta (38,35 eurot);
– peres, kus kasvab kuni kolmeaastane laps ja veel kolme- kuni kaheksa-aastaseid lapsi, ühele vanemale igakuiselt ¼ lapsehooldustasu määras (19,18 eurot) iga kolme- kuni kaheksa-aastase lapse kohta;
– kolme- ja enamalapselises perekonnas, kus on kolm või enam vähemalt kolmeaastast lapsetoetust saavat last, ühele vanemale iga kolme- kuni kaheksa-aastase lapse kohta ¼ lapsehooldustasu määras (19,18 eurot).
Kui punktides 2 ja 3 nimetatud laps läheb esimesse klassi ja saab jooksval õppeaastal kaheksa-aastaseks, makstakse selle lapse kohta lapsehooldustasu õppeaasta lõpuni.
Lapsehooldustasu määr 2011. aastal on 76,70 eurot.
Lapsehooldustasu saavale isikule makstakse iga kuni üheaastase lapse kohta täiendavat lapsehooldustasu. Täiendava lapsehooldustasu suurus on 6,40 eurot.
Lapsehooldustasu ei maksta lapse kohta, kelle sünniga või lapsendamisega seoses makstakse sünnitus- või lapsendamishüvitist ravikindlustuse seaduse alusel. Lapsehooldustasu ei maksta ühegi lapse kohta, kui vanemale makstakse vanemahüvitist vanemahüvitise seaduse alusel.
Üksikvanema lapse toetus on igakuine toetus, mida makstakse juhul, kui:
– lapse sünniaktis puudub kanne isa kohta või see on tehtud ema ütluse alusel;
– vanem on tunnistatud tagaotsitavaks.
Toetuse suurus on kahekordne lapsetoetuse määr (19,18 eurot).
Ajateenija lapse toetus on igakuine toetus, mida makstakse kaitsejõudude ajateenistuses oleva vanema lapsele lapsetoetuse viiekordses määras (47,95 eurot).
Eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus on igakuine toetus, mida makstakse vanemliku hoolitsuseta jäänud lapsetoetusele õigust omavale lapsele,
– kelle üle on seatud eestkoste;
– kelle suhtes on sõlmitud perekonnas hooldamise leping.
Toetuse suurus on kahekümnekordne lapsetoetuse määr (191,80 eurot).
Elluastumistoetus on ühekordne toetus vanemliku hoolitsuseta isikule, kes on kasvanud lapsena hoolekandeasutuses või erivajadustega laste koolis või kelle üle seati eestkoste või kelle suhtes sõlmiti kirjalik perekonnas hooldamise leping, kui ta asub uude elukohta iseseisvalt elama hiljemalt kahe aasta möödumisel hoolekandeasutuse või erivajadustega õpilaste kooli nimekirjast kustutamisest või eestkoste või perekonnas hooldamise lepingu lõppemisest.
Elluastumistoetus määratakse, kui toetust on taotletud kuue kuu jooksul, arvates uude elukohta iseseisvalt elama asumisest. Kui õigus elluastumistoetusele on tekkinud enne 2007. aasta 1. jaanuari, määratakse elluastumistoetus, kui taotlus on esitatud kahe aasta jooksul õiguse tekkimisest arvates.
Toetuse suurus on 40-kordne lapsetoetuse määr (383,60 eurot).
Seitsme ja enamalapselise pere vanema toetus on igakuiselt makstav riiklik peretoetus, mida makstakse vanemale, eestkostjale või hooldajale, kes kasvatab vähemalt seitset või enamat lapsetoetust saavat last.
Toetuse suurus on 2,2-kordne lapsehooldustasu määr (168,74 eurot).
Peretoetuste taotlemiseks tuleb pöörduda elukohajärgsesse pensioniametisse ja esitada:
1. vormikohane avaldus;
2. taotleja pass või isikutunnistus (ID-kaart);
3. tööandja tõend, millele on märgitud lapsehoolduspuhkuse kestus ja lapse nimi (lapsehooldustasu taotlemisel, kui üks vanematest on lapsehoolduspuhkusel või lapsehoolduspuhkust kasutab vanema asemel mõni teine isik);
4. lapsendamise otsus (lapsendamistoetuse taotlemisel);
5. dokument vanema tagaotsitavaks kuulutamise kohta (üksikvanema lapse toetuse taotlemisel);
6. kaitseväeüksuse või Siseministeeriumi asutuse või üksuse tõend vanema ajateenistuses viibimise perioodi kohta (ajateenija lapse toetuse taotlemisel);
7. eestkostjaks määramise otsus või perekonnas hooldamise leping (eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetuse taotlemisel);
8. hoolekandeasutuse või erivajadustega laste kooli tõend (elluastumistoetuse taotlemisel).
Toetuste taotlemisel esitatakse originaaldokumendid.
Peretoetuste taotlemise avalduse saab esitada ka elektroonselt kodanikuportaali kaudu (aadressilhttp://www.eesti.ee/est/teemad/xtee/pensionikindlustuse_register/peretoetuste_taotlus/)
Toetus määratakse toetusele õiguse tekkimise päevast, kui toetuse taotlemiseks vajalikud dokumendid on esitatud kuue kuu jooksul. Hilisemal toetuse taotlemisel määratakse igakuine toetus tagantjärele, kuid mitte rohkem kui taotluse esitamisele eelnenud kuue kuu eest.
Taotluse vormi saab pensioniametist (klienditeeninduse aadressid ja vastuvõtuajad leiate koduleheküljelt rubriigist “Klienditeenindused“) või koduleheküljelt rubriigist “Blanketid“.
Peretoetusi makstakse igakuiselt jooksva kuu eest elukohajärgse pensioniameti kaudu vastavalt toetuse saaja soovile:
– toetuse saaja arveldusarvele Eestis;
– toetuse saaja elukohajärgses pensioniametis vormistatud kirjaliku avalduse või notariaalselt tõestatud avalduse alusel teise isiku, sealhulgas kohaliku omavalitsuse arveldusarvele Eestis;
– toetuse saaja kulul tema arveldusarvele välisriigis, kui välislepinguga ei ole sätestatud teisiti.
Kui peretoetuste saajale makstakse Sotsiaalkindlustusameti kaudu teisi sotsiaalkindlustushüvitisi posti teel kojukandega, rakendatakse peretoetuste väljamaksmisele sama väljamakseviisi.
Peretoetuse saaja peab 10 päeva jooksul teatama kirjalikult elukohajärgsele pensioniametile asjaoludest, mis mõjutavad peretoetuste saamist või toetuste suurust, arvates nende asjaolude tekkimise päevast.
Kindlasti tuleks pensioniametit teavitada sellistel juhtudel nagu:
– kui eestkostel ja perekonnas hooldamisel oleva lapse toetuse saajal lõpeb eestkoste või hooldusleping;
– kui üksikvanema lapse toetust saava lapse isadus tuvastatakse;
– kui üksikvanema lapse toetust saav laps lapsendatakse;
– kui 16-aastane või vanem laps lõpetab või katkestab oma õpingud;
– kui laps viibib kinnipeetava, arestialuse või vahistatuna kinnipidamisasutuses;
– muudel juhtudel, kui toetust saava isiku elus toimuvad muutused, mis võivad mõjutada toetuse saamist.
Toetuste saaja teadliku valeandmete esitamise või peretoetuste saamist mõjutavate asjaolude mitteteatamise ilmnemisel nõutakse peretoetusteks enammakstud summad tagasi või tehakse tasaarvestus.
Kui isik ei maksa alusetult saadud peretoetusi tagasi, võidakse enammakstud summad pensionikomisjoni otsuse alusel talle ettenähtud peretoetustest kinni pidada. Kinnipeetav osa ei või ületada 20 protsenti isikule määratud toetuste summast.
Kui peretoetuste maksmine lõpetatakse enne enammakstud summa täielikku tasaarvestamist, tehakse isikule enammakstud summade tagasinõudmiseks ettekirjutus koos hoiatusega. Hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ettekirjutuse täitmata jätmise korral on pensioniametil õigus anda ettekirjutus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Allikas: Sotsiaalkindlustusamet
