On inimesi, kes ütlevad, et sa ei tohiks oma viha väljendada, sest mineviku minnalaskmine on palju vaimsem või moraalsem kui viha väljendamine. Lõpuks pead sa ise otsustama, mis sinu jaoks õige on, kuid minu kogemus ütleb, et minevikus kogetud emotsionaalne vägivald ei kao lihtsalt niisama ära, ja ma ei usu, et sa suudad endale tõeliselt andestada, enne kui oled oma viha vabastanud.
/…/
Pane kirja kõik põhjused, miks sa oma viha vabastada ei taha. Kas sa kardad enesekontrolli kaotada või kardad muid viha all asuvaid tundeid, näiteks kurbust? Kas sind kasvatati andestama ja viha mitte väljendama? Mis su põhjused ka poleks, pane need paberile kirja. Kui sul on seda raske teha, meenuta oma lapsepõlve ja mõtle, mis võiks olla põhjused, et sa oma viha kardad või usud, et viha ei tohi väljendada.
/…/
Kui sa juhtud viha tundma, pane tähele, kus sa seda oma kehas tunnetad. On su lõuad krampis? Kas sa surud hambaid kokku ja kiristad hambaid? Kas sa kipud käsi rusikasse suruma? On su lihased pinges? Nüüd pane tähele, kas on hetki, kui sa pole vihast teadlik, kuid su keha reageerib vähemalt ühel mainitud viisil. Need kehasignaalid ütlevad, et kuigi sa ei teadvusta seda, on viha olemas, peidus sinu kehas. Tavalised kohad, kus viha end peita võib, on näiteks selg, õlad, lõug, ka käed. Jälgi oma keha. Tunned sa seljas, õlgades, kätes või lõuas valu? Võib see olla viha?
Pane tähele, kas sa oled teiste inimeste läheduses sageli ärritatud? Ka see võib olla märk vihast, ilma et sa seda teadvustaks. Kui inimesed sind pidevalt ärritavad, valmistavad sulle pettumust või teevad su kärsituks, siis on see kindel märk sellest, et sinus on pidevalt teatud vihafoon olemas.
Pane tähele, kas sa oled endaga pidevalt kärsitu või vihane. Kas sinus elab tugev sisemine kriitik, kes pidevalt kõiges, mida sa teed, vigu leiab? Oled sa endas pidevalt pettunud? Need on märgid sellest, et sa tegelikult oled vihane ja sa ise pole selle viha põhjustaja.
Sageli on endale ja teistele oma viha tunnistamine nii hirmutav või keelatud, et me peidame selle teiste sõnade alla. Näiteks viha tunnistamise asemel ütled, et oled frustreerunud või kärsitu. Mõtle, milliseid sõnu sa kasutad selleks, et vältida sõna „viha“.
Sageli valame oma viha välja teiste, mitte vägivallatseja peale. Vägivalla all kannatavad inimesed elavad oma viha sageli välja näiteks laste peal. Kelle peal sina viha välja elad?
Kui sa ikka oma viha veel ei leia, küsi endalt: „Mida ma tunneksin siis, kui mu partner kohtleks mulle kalleid inimesi – mu vanemaid, lapsi – nii, nagu ta on kohelnud mind?“ Kas sa siis tunneks viha? Enamus inimesi tunnistab, et nad oleks vihased küll, kui keegi kohtleks nende lapsi nii, nagu nende partner on kohelnud neid. Kui sinu puhul ka see kehtib, miks ei ole sa siis vihane oma partneri peale, kes sind nii kohtleb?
Pane kirja kõik viisid, kuidas sinu arust emotsionaalne vägivald sind mõjutanud on. Kas kirjapandu nägemine ei tekita sinus viha? Kui ei, siis küsi endalt, miks see nii on?
Katkend on pärit kirjastuse Pilgrim poolt välja antud Beverly Engeli raamatust „Emotsionaalne ja vaimne vägivald“.
