Pärmseene vohamise kõige tavapärasem põhjustaja Candida albicans on oportunistlik pärmseen, mis elab inimese seedetrakti normaalses mikroflooras. Vastupidiselt üldlevinud arvamusele ei ole pärmseene vohamisega hädas vaid naised, see on järjest sagedasem kaebus ka meestel ja lastel.
Candida albicans kuulub meie loomulikku soolefloorasse, kus tal on mängida oma tähtis biokeemiline roll. Seeneravi eesmärgiks ei ole seega pärmseene elimineerimine, vaid n-ö taltsutamine. Candida albicans’i sobib hästi iseloomustama väljend “hea ori, vilets peremees“. Ülekäte minnes põhjustab just see liik ligi 75% pärmseeneinfektsioonide juhtudest.
Candida albicans’i ülekasv (rahvakeeli “seen”) on kõige sagedamini põhjustatud ravimitest (ennekõike antibiootikumidest), ebamõistlikust toiduvalikust ja sobimatust elustiilist. Candida on ka raskmetallidest põhjustatud mürgistuse sage kaasnähtus ning suures koguses kurnavad mõlemad tugevalt immuunsüsteemi.
Mida pidurdamatult pärmseen kehas vallatleda saab, seda ülbemaks muutub ka tema iseloom. Normaalse mikrofloora tagasihoidlikust osast saab võimukas ja pahaloomuline fungaal, mis kasvatab endale alla seeneniidistiku (mütseeli) ning hakkab selle abil ahnelt uusi territooriume vallutama. Takistamatult tegutsedes surub seen end järjest laiemale ja ülespoole ning võib vallutada ka peensoole, söögitoru ja suuõõne.
Pärmseene vohamine loob muu hulgas soodsa pinnase peavalude, liigese- ja põiepõletike, nahaprobleemide ning mittealkohoolse rasvmaksa tekkeks. Krooniliseks muutunud candida’t on sageli raske tuvastada just seetõttu, et pikka aega kehas pidutsenud pärmseene sümptomid hakkavad jäljendama hoopis teisi haigusnähte.
Mitte alati ei pruugi candida’st põhjustatud vaevused olla füüsilist laadi, need võivad väljenduda ka mentaalsete kõrvalekalletena, kuna soolestikus võimutsev candida toodab neurotoksiine ja alkoholiühendeid, mis hakkavad mõjutama ka aju funktsioone. Candida vohamine võib väljenduda kroonilise väsimuse, apaatia, ärevushäire, kontsentratsiooni- ja koordinatsiooniprobleemidena, millel esmapilgul ei tundu kandidoosiga midagi ühist olevat. Pärmseene toodetav mürkaine gliotoksiin kaitseb teda ennast ning on kesknärvisüsteemi kahjustava toimega. Eriti kõrget gliotoksiini taset on täheldatud sageli sclerosis multiplex’i ehk polüskleroosi puhul.
Uuringud on näidanud, et seoses alkoholiühendite tootmisega võib raseduse ajal vohav pärmseen tekitada fetaalset (loote) alkohoolset sündroomi. Pärmseene ülekasv ning kõrge neurotoksilise atseetaldehüüdi tase on ka sagedane autismispektri häirete kaasnähtus.
Pärmseene ülekasvu kõige klassikalisemateks ilminguteks peetakse valusat kurku, halba hingeõhku, valusaid villikesi ja haavu põskede siseküljel, valge katuga kaetud keelt, põletustunnet suus, valget tükilist voolust, suguelundite punetust-paistetust ning valu urineerimisel.
Koduselt kasutatakse kandidoosi diagnoosimiseks candida süljetesti, mis seisneb veega täidetud klaasi sülitatud sülje vaatlemises. Kui sülg valgub põhja või kasvatab endale teatud aja jooksul alla “jalad“, viitab see candida ülekasvule; veepinnale hulpima jääv sülg peaks aga peegeldama normaalset mikrofloorat.
Tegelikkuses võib sülje koostis ja raskus muutuda väga erinevatel põhjustel ning peegeldada muu hulgas ka toidutalumatust, allergiaid, tarbitud piimatooteid, hommikust veepuudust kehas (dehüdratsiooni), parasiite, viirushaigusi jne. Sülje viskoossust võib mõjutada isegi ilma külmenemine. Seega ei anna candida süljetest kindlasti alust diagnoosi panemiseks, küll aga väikese vihje edasiseks uurimiseks.
Seente ökoloogiliseks funktsiooniks on ennekõike orgaanilise materjali ümbertöötlemine. Populaarse raamatu “Beat Candida Cookbook” autor Erica White on candida olemuse väga tabavalt kokku võtnud, öeldes: “Inimese keha on hunnik orgaanilist materjali ja kui pärmseenele pisemgi võimalus anda, kasutab see ära mahasurutud immuunsüsteemi ja vaesustunud mikrofloora ning hakkab ümber töötlema meid ennast“.
Pärmseene vohamine kahjustab peensoole hattusid, mille abil omastatakse toitaineid. Häirub oluline osa soolestiku pindalast, väheneb toitainete imendumine ja takerdub ensüümide töö. Pikaajaline kandidoos põhjustab soolepinna armistumise, mitteelastne ja rabe armkude loob soodumuse lekkiva soole sündroomi, sooleummistuse ja haavandite tekkeks.
Retsepti alusel saadav seeneravi võib probleemi küll mõneks ajaks vähendada, kuid elustiili ja menüüd muutmata naaseb seen sageli kättemaksuhimuliselt. Lisaks treenivad sagedasti võetavad ravimid pärmseent nendega harjuma ning nii võimegi ühel hetkel seista silmitsi olukorraga, kus ravimiresistentne seen ei lase ennast enam millestki kõigutada.
Neist “kaotatud lahingutest” tulenevalt võib aeg-ajalt kohata arstide ja patsientide arvamust, nagu oleks pärmseene vohamine midagi, millega tulebki elama õppida. Miski ei saaks olla tõest kaugemal!
Kõige sagedamini olen candida ülekasvuga hädas inimestelt kuulnud kaebusi söömise järel tekkiva madala energiataseme, suhkrusõltuvuse, ärevuse, soolevaevuste ja vooluste kohta. Meeste puhul on candida ülekasvu sagedaseks kaebuseks peenisele tekkiv ärritus. Nagu eeldada võibki, langevad inimesed pärmseene võimutsemise ohvriks sageli pärast antibiootikumikuuri ja pikaajalist vaimset stressi. Hoolimata vaevuste tõsidusest, kannab pikaajaline pingutus vilja, ehkki selleks on vaja tõsist pühendumist ja rangetest reeglitest kinnipidamist. Olen tähele pannud, et kummalisel kombel annavad mehed siinkohal oma totaalse pühendumisega naistele sageli silmad ette.
Pärmseene alistamist kergendab teadmine, et seen ei toitu ainult suhkrust, vaid kõigist kiirelt veresuhkrut tõstvatest süsivesikutest (kartul, riis, mais, pastatooted, magusad puuviljad), mis organismis varmalt glükoosiks muudetakse. Samuti naudib kontrolli alt väljunud pärmseen immuunsust langetavate kemikaalide, pestitsiidide, raskmetallide, parasiitide, patogeensete bakterite ning kiirgusreostuse turvalist lähedust.
Seenevastaseid protokolle ja toitumissoovitusi leidub seinast seina ning on enam kui kindel, et igaühe raviprotokoll on erinev sõltuvalt probleemi tõsidusest, kestvusest, keskkondlikest faktoritest, stressitasemest ja immuunsüsteemi seisundist. Pärmseenevastases sõjas peab kindlasti arvestama ka sellega, et kõikide suhkrute (ka puuviljade ja mee) menüüst väljajätmine teeb apla pärmseene algul tõeliselt tigedaks. Ilma võitluseta see võimas organism kindlasti alla ei anna. Nii ehk teisiti tuleb ravi kestel igaks juhuks valmis olla ka Herxheimeri reaktsiooniks – reeglina läheb algul pisut halvemaks ja alles siis paremaks. Kiireid lahendusi pikalt võimutsenud pärmseene taltsutamiseks kahjuks pole. Ka siin kehtib vanarahvatarkus: haigus hobustega tuleb, härgadega läheb.
Kandidoosi puhul ei sobi menüüsse:
Piima- ja nisutooted: piimasuhkur, nisus peituv “supertärklis“ amülopektiin A ning teraviljavalk gluteen mõjuvad sageli immuunsüsteemi pingestavalt ja annavad seeläbi pärmseenele edumaad juurde.
• Sünteetilised E-ained koormavad tugevalt organismi, muudavad mikrofloorat ja painavad hormonaalset tasakaalu. Lõppude lõpuks on teie eesmärk ju keha tasakaalu taastamisel toetada, mitte järjekordsete immuunsust kompromiteerivate ühenditega üle ujutada. Eriti kiivalt tuleks vältida neurotoksilisi maitsetugevdajaid (naatriumglutamaati jms), asovärve ning suhkruasendajaid (aspartaami, atsesulfaami sukraloosi, tsüklamaati jms). Pärmseen toodab juba niigi hulgaliselt kesknärvisüsteemi mõjutavaid metaboolseid saasteaineid (atseetaldehüüdi, gliotoksiini jt). Te vajate tervenemiseks puhast, värsket ja toitainerikast toitu!
Lauaäädikat sisaldavad toidud: ketšup, sinep, poekastmed, sojakaste, marineeritud toidud.
Poolfabrikaadid, paljud valmistoidud ning friteeritud road sisaldavad sageli viletsaid rasvu, mis kahjustavad rakumembraanide terviklikkust. Hoiduge transrasvadest hooikalt eemale, need raskendavad seedimist ning on põletikku tekitava toimega!
Puuviljad on reeglina suhkrurikkad (välja arvatud sidrun, avokaado, greipfruut, õun Granny Smith). Nende tarbimist tuleks kandidoosiga võitlemise perioodil kõvasti piirata.
Hoiduda tuleks seenespoore sisaldada võivatest arahhisist ehk maapähklitest, India pähklitest ja pistaatsiatest! Ka melon on hallitusele võrdlemisi aldis.
Alkohol ja muud stimulandid (nikotiin) mõjuvad kudedele hapestavalt ning muudavad pärmseene elu tõeliselt elamisväärseks. Alkoholi tarbimine toob kaasa veresuhkrukorratuse ja mürgised ainevahetusjäägid ning suurendab maksa koormust. Suitsetamisega jõuab kehasse rohkem kui 4000 erinevat mürkainet, muu hulgas immuunsust nõrgestavaid raskmetalle (kaadmium, arseen, plii) ja kantserogeenseid aineid (formaliin, benseen, ammoniaak).
Mida pärmseene vohamise puhul ette võtta, kuidas oma eluviisi ja menüüd korrigeerida – sellest loe pikemalt ja põhjalikumalt raamatust “Toida oma tervist”, kust leiad selleks puhuks ka palju häid praktilisi nõuandeid.
Autor: Liis Orav, integratiivne terviseterapeut-toitumisnõustaja
Allikas: Kirjastuselt Pilgrim ilmunud Liis Orava raamat “Toida oma tervist. Haiguste ennetamine ja tervise taastamine õige toiduvaliku ja loodusraviga”.
