Pane tähele: märkamatud tapjad meie kodudes

Koduses majapidamises kasutatavad lõhnaküünlad, õhuvärskendid ja pihustatavad deodorandid halvendavad tunduvalt meie poolt sisse hingatava õhu kvaliteeti. See aga võib kaasa tuua erinevaid terviseprobleeme. Jälgi hoolikalt, milliseid tooteid oma kodus kasutad ning võimalusel vali alati loodslikud alternatiivid.

Lõhnastatud küünlad ja õhuvärskendajad suurendavad õhu reostust, mis põhjustab Inglismaal 40 000 inimese surma aastas.

  • Autode heitgaasi põhjustatud reostuse oht on hästi teada.
  • Paljud inimesed ei tea aga midagi oma koduõhu ohtudest.
  • Isoleeritud kodudel on roll potentsiaalselt toksiliste pilvide tekkel.
  • Suurenenud lenduvate orgaaniliste ühendite kogus sidrunilõhna saamiseks.

Väidetakse, et kodudes seab elusid ohtu õhusaaste, mida põhjustavad mitmesugused aurud, õhuvärskendajad ja lõhnastatud küünlad – selline hoiatus pärineb ühisest uurimistööst, mille viisid läbi briti teadlased.

Autode heitgaasi põhjustatud reostus tänavatel on kõigile teada, kuid paljud inimesed ei tea midagi koduõhu ohtudest.

Tung vähendada elektriarveid, parandades ruumi isolatsiooniomadusi mitteavatavate akende paigaldamisega, mängib oma osa potentsiaalselt mürgise õhupilve kinni hoidmises.

Aruanne “Every Breath We Take” hoiatab, et Suurbritannias võib olla vähemalt 40 000 surmajuhtumit aastas seotud õhusaastega kodus ja sealt väljaspool. Euroopas võib siseõhusaaste olla aastas 99 000 surmajuhtumi põhjustaja või soodustaja.

See näitab, et igapäevased köögitoimingud, vigased küttekatlad, lahtine tuli, pihustid, õhuvärskendajad, deodorandid ja puhastusvahendid halvendavad siseõhu kvaliteeti.

Majapidamispihustites kasutatakse sageli kemikaale, mis on tuntud kui lenduvad orgaanilised ühendid (VOC), nad on algselt tahked või vedelad, kuid õhus kergesti aurustuvad.

Yorkis hiljuti läbiviidud uuringute käigus avastati suurenenud VOC limoneeni tase. Seda kasutatakse rohkesti õhuvärskendajates ja lõhnastatud küünaldes, et lisada tootele tsitruselist lõhna.

Seda on ohtlik sisse hingata ning see võib muutuda formaldehüüdiks – kantserogeeniks, mis ärritab silmi, nahka ja tekitab köhahooge, iiveldust, teiste õhuelementidega segunedes võib põhjustada ka nina- ja kurguvähki.

Samal ajal võivad formaldehüüdi aure eritada ka teatud mööbel, kangas, sisustuselemendid, liimid ja isolatsioonimaterjalid, põhjustades kopsude ärritust.

Kodus leiduvad bioloogilised materjalid, nagu tolmulestad, hallitus, loomade kõõm ja karv, võivad samuti kahjustada inimeste tervist.

Aruandes hoiatatakse, et kuigi lapsed ja vanurid on eriti tundlikud õhusaastele, võib see avaldada kahjulikku mõju kõikidele vanuserühmadele.

Näitena on toodud õhusaaste kahjulik mõju loote arengule, sh kopsude ja neerude arengule, kuni isegi raseduse katkemiseni. Selle tagajärjel suureneb infarkti ja insuldi risk vanemas eas, sellega on seotud astma, diabeet, dementsus, rasvumine ja vähk.

Raportis nõutakse rangemaid piiranguid saaste tekitajatele ja suuremat üldsuse kaitset kahjulike heitgaaside eest, eelkõige linnapiirkondades ja koolide lähedal.

Royal College of Physicians (RCP) tahab, et kohalikele omavalitsustele antaks volitused autoteid sulgeda või ümber suunata, eriti koolide lähedal, kui reostuse tase on kõrge. Samuti tahetakse karmistada seadusandlust, et sundida saastajaid vähendama kahjulike ühendite tootmist.

Samuti tahetakse karmistada seadusandlust, et sundida saastajaid vähendada kahjulikke väljaheiteid.

Professor Stephen Holgate, aruande töörühma esimees, ütles: “Me teame nüüd, et õhusaastel on märkimisväärne mõju paljudele kroonilistele pikaajalistele haigustele. Me teame, et õhusaaste mõjutab ebasoodsalt loote arengut, sh kopsude arengut.”

“Ja nüüd on veenvaid tõendeid, et õhusaastega on seotud astma tekkimine lastel ja täiskasvanutel. Kui meie patsiendid peavad kokku puutuma surma põhjustaja, haiguse ja invaliidsuse tekitajaga, mis tegelikult on välditavad, siis meie kohustus on sellest rääkida.”

Dr Andrew Goddard, RCP aruande juht, ütles: “Õhusaastet vähendav tegevus Suurbritannias leevendab paljude inimeste valu ja kannatusi pikaajaliste krooniliste haigustega.”

Professor Jonathan Grigg, kooli Queen Mary University of London Paediatric Respiratory and Enviromental Medicine professor ja töörühma aseesimees, kutsus valitsust tõhusamalt jälgima õhu saastamist, et aidata tuvastada neid lapsi ja noori, kes on kõige suuremas ohus. Ta lisas: “On selge, et pikemal kokkupuutel õhusaastega on mitmesuguseid kõrvaltoimeid nii lapsepõlves, kui ka edaspidises elus, see võib põhjustada astma teket.”

Teadustöö väidab, et avalikkus hingab õhku, mis on palju rohkem reostatud, kui ametlikud andmed seda näitavad. See tõstab esile uuringuid, mis näitavad, et lisaks kümnete tuhandete varajaste surmade põhjustamisele infarkti ja insuldi tõttu, võib reostus kahjustada laste õppimisvõimet.

Professor Jordi Sunyer, asutusest Center for Research in Environmental Epidemiology Barcelonas, avastas, et lapsed, kes käisid koolis kõrgema reostusega piirkondades, said halvemaid tulemusi mälu- ja mõtlemistestides.

Tema meeskond uuris 3000 last 40. koolist vanuses 7-9 aastat. Nad leidsid, et suure õhusaaste piirkondadest pärit lastel kulus probleemide lahendamisele rohkem aega ning nad tegid rohkem vigu. Teadlased märkisid ka, et suurema õhusaastega päevadel olid laste tulemused halvemad, sõltumata sellest, millisest koolist nad olid.

Autor: Sean Poulter/Daily Mail
Tõlkis Ilona Trummal
Allikas: Bioneer.ee

Seotud