Vahemereäärseid, aga tegelikult paljusid teisigi kuurortpiirkondi üle maailma külastab järjest rohkem turiste, kellega tuleb kaasa ka märkimisväärne mõju merekeskkonnale. Igaüks määrib oma nahale vahest vaid 10 grammi päikesekreemi, kuid tuhandete turistide peale teeb see päevas kümneid kilogramme kreemi ühes rannas.
Kuna teatud keemiliste päikesekaitsefiltrite, näiteks oalumiinium ja titaaniumi osakesi. Alumiinimuühendeid kasutatakse kreemide viskoossuse ja läbipaistvuse reguleerimiseks, titaatiumiühendid sisalduvad enamasti nanoosakestes, mis toimivad UV filtrina.
Lisaks eelmainitud metallide ühenditele sisaldavad päikesekreemid sageli ka plii, mangaani, vaske, niklit, kaadmiumi ja koobaltit, kuid neid ei tooda üldjuhul toote etiketil välja, kuna nende kogused on pealtäna väikesed ning neid kasutatakse teistes ühendites tugiainena, näiteks koobaltit kasutatakse titaaniumoksiidi nanoosakeste pinnal nende toime parandamiseks, värvaineks või naha niisutajana.
Lisaks metalliühenditele sisaldavad päikesekreemid ka märkimisväärset kogust fosforit ja silikooni. Mõlemad elemendid sisalduvad taas teistes ühendites ega pruugi olla otseselt nimetatud toote etiketil. Küll aga toimivad need ained keskkonnas inorgaaniliste toitainetena ning mõjutavad selle kaudu mereelustikku.
See uuring ei saada sõnumit, et inimesed ei peaks päikesekreeme kasutama või et päikesekreemid on ainsad kuurortpiirkondade mereelustiku mõjutajad – kindlasti on tegureid teisigi. See pakub välja vaid mudeli, kuidas jooksvalt arvutada erinevate päikesekreemides sisalduvate ainete kontsentratsiooni muutust merevees. Selle abil võib tulevikus olla võimalik hinnata keskkonnakoormust randades.
Samuti on taolised uuringud oluline faktiline materjal mõjutamaks päikesekreemide tootjaid kasutama nii keskkonnale kui ka inimtervisele sõbralikumaid koostisosi ning neid ka toote etikettidel selgelt välja tooma, et tarbija saaks teha keskkonnasõbralikuma valiku. Näiteks valida Puhas keskkond: maailma võitlus mikropärlitega
Ravimite jäägid on aastakümneid heitvee kaudu Läänemerd mürgitanud
Karmid faktid teadlastelt: looduse olukord planeedil Maa
Inimkond on tekitanud umbes 1400 Giza püramiiditäit plastikut
Loodus on meie ema. Me haigestume, sest elame temast äralõigatuina
Teadlased tõdevad: elurikkuse kadu seab ohtu ökosüsteemide kestlikkuse
