Ma ei tea, kuidas sinuga, kuid minul kisub päike otsekohe suunurgad ülespoole, kõik tervisemured on kui käega pühitud, samm kerge ja energia voolab. Ühesõnaga – ma lausa jumaldan päikest ega kujutaks ettegi, kui peaksin suve mullamuti kombel varjualuseid pidi hiilides mööda saatma! Samas ei kuulu ma (enam) ka nende hulka, kes end armutult rannaliival paremale-vasakule-ette-taha pruuniks küpsetavad. Kogemuste kaudu olen õppinud, et päike on mu sõber, kuid tema seltskonda tuleb nautida õigetes annustes. Olen lugenud naisteajakirjadest väiteid, justkui oleks juba üksnes pruuni jume ilmumine tõend päikesekahjustusest. Mina nii ei arva. Päikesekiirguse toimel hakkab meie nahk tootma melaniini, mis pole muud kui naha loomulik viis end ise päikese eest kaitsta. Meie nahk on looduse enese poolt disainitud päikest vastu võtma. Kurjaks läheb asi siis, kui nahk läheb punaseks – vaat sellel ei tohi juhtuda lasta! Kahjuks näen liigagi tihti, kuidas inimesed selle vastu eksivad, arvates, et ega muidu kiirelt pruuniks saagi! Jah, jume võib ju kiiremini tekkida küll, kuid mis hinnaga? Ka mina olen oma hinna kunagi tasunud. Nooruses “ravisin” ma päikest võttes vistrikke ning selle missiooni täitmise käigus võis mind peale rannaliiva kahjuks kohata ka solaariumis. Kärsatasin end ikka päris korralikult! Praegu paneb see mõte mind ahastama, aga just nii rumal ma olin. Minu hinnaks olid pigmendilaigud, kuid teades ultraviolettkiirgusega liialdamise ohte, oleks mul võinud minna ka palju hullemini. Nüüd kaitsen ma nägu päikese eest püha järjekindlusega, mis tähendab, et tulgu taevast või pussnuge, mina ilma SPF 30 kaitsekreemita oma nägu välja ei vii. Tänu sellele ei ole mu näol enam inetult laiuvaid pigmendilaike.
Päikesesuudeldud jume annab mu näole hoopiski päikesepuuder – kannan seda laia pintsliga kohtadesse, mis ka loomulikult kõige enam päevituvad (põsesarnad, ninaots, lauba ülemine piir). Keha päevitan ma teadlikult, mis tähendab, et kontrollin päikesekiirte kogust, mida ma kehale lasen. Kauni jume saavutamisel kehtib hea eesti vanasõna: tark ei torma. Juba üsna varakevadel hakkan nahka päikesega harjutama, viibides kaitsmata nahaga päikese käes alustuseks näiteks viis minutit, järgmisel päeval juba viis minutit kauem jne. Teadlik päevitamine ei tähenda kunagi tundide viisi päikese käes lesimist. Aeglaselt ja samm-sammult nahka päikesega harjutades ja päevas mõnekümne minuti jooksul päikest katmata kehale lastes ei ole põletuse ohtu ning suvelt saab kätte vaid parima. Suve lõpuks olen ma tegelikult üsna pruun ja seda ilma ainsagi põletuseta!
Suvise kehaniisutajana meeldib mulle kasutada vaarikaseemneõli, mis sisaldab võimsaid antioksüdante ja asendamatuid rasvhappeid, mis aitavad nahka päikese kahjuliku mõju eest kaitsta ja taastada. Randa minnes või lõõskava päikesega koduaias toimetades kannan ka kehale SPF-ga kaitsekreemi (Eesti kliimas enamasti SPF 15-20).
Päikese patune pool
Nahale mõjuvad kahjulikult päikesevalguse spektri UVB-, UVA- ja UVC-kiired (viimased õnneks maapinnani ei jõua). Kõige enam, tervelt 95% ultraviolettkiirgusest, jõuab läbi osoonikihi meieni UVA-kiiri. Need kavalpead kahjustavad nahka justkui märkamatult, imendudes sügavamale nahakihtidesse. UVA-kiired on peamised süüdlased fotokahjustuste (näiteks pigmendilaikude ja sarvkihi paksenemise), kortsude, löövete ja ka nahavähi tekkes. Nende kiirte kinnipüüdmisega saavad kehvasti hakkama nii osoonikiht kui ka pilved ja aknaklaas – eelkõige tasuks sellele mõelda näiteks siis, kui leiame end aknast kaitsmata näoga päikesepaistesse vaatamas. Kusjuures pole vahet, kas on suvi või talv – UVA-kiirgus on sama intensiivne aasta läbi. UVB-kiirte kinnihoidmisega saab osoonikiht paremini hakkama ja nii moodustavad need meieni jõudvatest ultraviolettkiirtest vaid 5%. See-eest on nende mõju üledoseerimisel kohe näha ja oi-oi kui valus, väljendudes päikesepõletusena. UVB-kiiri loetakse ka üheks peamiseks nahavähi soodustajaks.
Tunne oma päikesekreemi
Selleks, et end päikese negatiivse mõju eest kaitsta, ei pääse üle ega ümber päikesekreemist. Samas pole mitte kõik päikesekreemid samaväärsed. Nahk pole läbimatu müür ning kõik, mida me selle peale määrime, võib vähemal või rohkemal määral lõpetada meie vereringes. Pealegi kasutame päikesekreemi ju tihti just kuuma ilmaga, mis avab poorid, nii et kreem imendub veelgi rohkem. Samuti soovitatakse päikesekreemi määrida paksu kihina üle terve keha ning seda iga paari tunni tagant. Seega tasub oma päikesekreemi koostisained hoolikalt üle lugeda. Ma ise käin laia kaarega mööda nendest päikesekaitsekreemidest, mis sisaldavad keemilisi kaitsefiltreid (oksübensoon, oktinoksaat jt), ning soovitan sinul sama teha. Need enamasti naftasaadustest valmistatud keerukad ühendid neelavad päikesekiirgust, põhjustades sellega naha ülekuumenemist, lisaks tekitavad need allergiaid, häirivad hormonaalset tasakaalu jne. Samuti mõjutavad need negatiivselt keskkonda (mõtle näiteks kogu sellele keemialaadungile, mis inimeste kehade küljest veekogudesse satub). Lisaks võivad keemilised filtrid UV-kiirguse toimel laguneda ja moodustada teiste koostisainete või toodetega koosmõjus omakorda kahjulikke ühendeid, mis meie kehale kasu ei tee. Seega soovitan eelistada päikesekaitsekreemi puhul mineraalseid filtreid – titaandioksiidi ja tsinkoksiidi -, mis ei imendu nahka, vaid peegeldavad naha pinnalt päikesekiiri tagasi. Need ei lagune päikesevalguses ning on igati nahasõbralikud. Kui oled segaduses, milline päikesekaitsekreem võiks olla turvaline, vali ökomärgisega kreem – nendes on lubatud ainult mineraalfiltrid. Kuna mineraalfiltrid võivad jätta nahale tihke valge kihi, on paljud tootjad hakanud kasutama neid aineid nanosuuruses. Nanoosakesed on nii imepisikesed, et võivad “reisida” põhimõtteliselt kõikjale sinu kehas, ja seda me kindlasti ei soovi – titaandioksiid ja tsinkoksiid on ohutud ainult naha pinnale jäädes. Soovitan eelistada tooteid, mis nanotehnoloogiat ei kasuta.
Loe kindlasti koostisainete nimekirja, kas sealt hakkab silma sõna “nano” või mitte! Päikesekaitsevahendit valides tuleb ka jälgida, et toimeained kataksid mitte ainult UVB, vaid ka UVA spektriosa. Mineraalfiltrid teevad seda, kuid kindluse mõttes võid siiski vaadata, et tootel oleks seda kinnitav märge – broad spectrum SPF ehk laia spektriga kaitse. Kui kasutad vaid UVB-kiirte kaitsega päikesekreemi, võib ekslikult jääda mulje, et nahk on kaitstud, sest päikesepõletust ju ei teki – see võib aga soodustada pikaajalisemat päikese käes viibimist ning seega ka tugevamat kokkupuudet ohtlike UVA-kiirtega. Mis on SPF? SPF tähendab inglise keeles sun protection factor ehk meie keeli päikesekaitsefaktor. See näitab, mitu korda pikendab päikesekreem naha kaitsevõimet põletuse eest. Selleks tuleb sul teada oma naha loomulikku kaitsevõimet. Üldjoontes on nii, et väga heledapealistel ja -nahalistel on see 10 minutit, oliivikarva jume puhul 15 minutit ning tõmmudel ja tumedapäistel 20 minutit. Korrutades päikesekaitsekreemi SPF-i oma naha loomuliku kaitsevõimega, saad arvu, mis näitab, kui kaua võid päikese käes viibida. Näiteks kui su naha loomulik kaitsevõime on 15 minutit ja kasutad kreemi, mille SPF on 20, pikeneb kaitse 300 minutile. Samas tahan sulle südamele panna, et ka kõrgema faktoriga kreemi puhul ei tasu kaotada valvsust. Mitte ükski kreem ei garanteeri, et võid end ära põletamata tundide viisi rannaliival praadida.
Ohutu kreem äpi abiga Kui sa ei ole päikesekreemi ohutuses kindel, lae nutitelefoni mõni kosmeetikatoodete koostisaineid täpselt tundev rakendus, nt Think Dirty, Clean Beauty või CosmEthics.
Turvalised päikesenaudingud
● UV-kiirguse intensiivsus muutub mitte ainult aasta, vaid ka päeva jooksul. UV-kiirguse intensiivsust mõõdetakse spetsiaalsete sensoritega ja väljendatakse UV-indeksina – kui see on suurem kui 6, siis ei tohiks ennast pikalt päikese kätte unustada. Mida kõrgem UV-indeks, seda lühema ajaga tekib põletus.
● Väldi päikest keskpäeval, mil see on kõige intensiivsem.
● Kreemid pole ainsad, millega end liigse UV-kiirguse eest kaitsta. Kanna päikese käes alati peakatet, kaitse end riietega, naudi rannaelu päikesevarju all jne.
● Lisa päikesekaitsekreemi nahale iga 2-3 tunni tagant ja kindlasti pärast ujumist, higistamist ja rätikuga hõõrumist.
● Kui ostsid päikesekaitsekreemi eelmisel suvel, siis kindlam oleks muretseda uus – enamasti säilivad need 12 kuud avamisest, hiljem juba toimeained riknevad ja kaitse väheneb.
● Hoolda nahka antioksüdantidest tulvil kreemide ja seerumitega. Näiteks C-vitamiin on suurepärane antioksüdant, mis tõstab naha kaitsevõimet ja aitab võidelda UV-kiirguse kahjuliku mõjuga. Lisaks annab see nahale sära ja pikaaja – lisel kasutamisel muudab ka pigmendilaike heledamaks ning aitab kaasa naha uuenemisele.
Kuidas kaitsta nahka seestpoolt? Päikese kahjuliku toime eest saad end kaitsta ka seespidiselt, süües toite, mis sisal – davad ohtralt antioksüdante. Tuntud antioksüdandid on näiteks fütotoitained, lüko – peen, melatoniin, A-, C- ja E-vitamiinid, ensüümid jne. Neid sisaldavad tomatid, roheline tee, arbuus, kollajuur, punased, rohelised ja kollased paprikad ning kõik marjad. Ühesõnaga, muuda oma suvine toidulaud vikerkaarevärviliseks! Joo ohtralt vett ja seda mitte ülekuumenenud plastpudelist, mis eritab joogivette hormoonilaadset keemilist ühendit, vaid klaasist jooginõust. Otse loomulikult ei lähe joogina arvesse mullitavad, suhkrustatud või kofeiinirikkad keelekastjad. Kui puhas vesi sulle liiga igav tundub, lisa sinna törts sidrunit, melissi- või mündilehti, kurgiviile või marju.
Allikas: Pigmendilaigud: millest need tekivad ja kuidas neid vähendada?
Looduslikud ja tõhusad nipid, kuidas peletada sääski
Tüdruk, sina oled ilus, ehk vanema sõbranna nipid ja nõuanded
Kolm head soovitust, mille abil hoiad oma vaimset tervist
