Päike on viimastel aastakümnetel nahaarstide käest kõvasti materdada saanud: see kiirendab vananemist, põhjustab hulga nahaprobleeme ning hullemal juhul koguni nahavähki. Ei vaidle vastu, see kõik on tõsi. Aga mündil on ka teine pool: päikesekiirguse toimel sünteesib meie nahk D-vitamiini, mis tugevdab immuunsust, aitab kaltsiumil ja fosforil imenduda, osaleb südamelihase talitluses, närvikoe toimimises ning aitab verel normaalselt hüübida. Seda nimekirja võiks jätkata. Ajab segadusse, kas pole? Ühelt poolt on päike justkui ohtlikult kahjulik, teisalt hea ja vajalik, kirjutab Agnes Kajander oma raamatus"Tüdruk, sina oled ilus".
Ma ei tea, kuidas sinuga, kuid minul kisub päike otsekohe suunurgad ülespoole, kõik tervisemured on kui käega pühitud, samm kerge ja energia voolab. Ühesõnaga – ma lausa jumaldan päikest ega kujutaks ettegi, kui peaksin suve mullamuti kombel varjualuseid pidi hiilides mööda saatma! Samas ei kuulu ma (enam) ka nende hulka, kes end armutult rannaliival paremale-vasakule-ette-taha pruuniks küpsetavad.
