Mõnikord juhtub nii, et inimene on ise enda arvates hea ja hooliv, keskkonnasõbralik ja terviseteadlik, aga siis tuleb järsku salk teadlasi, teeb uuringu, avaldab artikli, ja ühtäkki selgub, et ainult head teha tahtnud inimene on olnud täie tallaga eksiteel, vahendab Novaator.err.ee.
Just nii on nüüd juhtunud nende inimestega, kes on kasutanud sellist tagasihoidlikku, kuid samas ka mõnevõrra peent aksessuaari nagu joogikõrs, ja teinud teadliku ning sõbraliku valiku, jättes kõrvale plastist kõrre ja eelistades sellele paberist või koguni bambusest alternatiivi.
Belgia teadlaste värske uuringu valgel on selline inimene sõitnud piltlikult öeldes bambusse ja tema hoolival valikul on olulisi eeliseid olnud piltlikult öeldes ainult paberil.
Thimo Groffen ja ta kolleegid Antwerpeni Ülikoolist hankisid poodidest ja kiirtoidurestoranidest joogikõrsi, mis olid valmistatud paberist, bambusest, klaasist, terasest või plastist, ühtekokku 39 kaubamärki, ja analüüsisid oma laboris, kui palju need sisaldasid sünteetilisi kemikaale nimega polü- ja perfluoroalküülid ehk PFASid.
Need ühendid, mis on oma püsivuse ja keemilise inertsuse pärast saanud nimeks ka „igavesed kemikaalid“, on enamasti vetthülgava toimega ning leiavad kasutamist nii veekindlas riietuses kui ka mittenakkuva pinnaga tefolonpannides.
