Paast – kõige vanem ravivõte

Paast on üks organismi puhastamise viise, mida sel eesmärgil kasutatud juba aastatuhandeid.”Paastumine ei ole nälgimine. Nälgimise ajal jääb organism ilma arenguks ja eneseuuendamiseks vajalikest toitainetest. Pika aja jooksul tarvitatakse ainult vett ja seedenäärmed katkestavad tegevuse,” selgitab doktor Aili Paju ja lisab, et paastumine on organismi väga aktiivne tegevus, sest sel ajal vabaneb keha laguainetest, liigsest vedelikust, kuhjunud rasvadest, hakates end kogudes oma teotahtetuid funktsioone korrastama.”Närvipinge, krooniline ülekoormus, süvenev ükskõiksus muudavad inimese hormonaalsüsteemi loiuks ja see omakorda nõrgestab kudede ainevahetust. Kui aga kehale antakse võimalus puhastuda, tuleb ta kõigi ülesannetega suurepäraselt toime. Paastumine ongi kehaline ja hingeline eneseuuendamine,” nendib Paju.Paastumise ajal põletatakse ära ained, mida keha polnud kas täielikult omastanud või mis rakkudesse ladestunult häirisid ainevahetust. Kõigepealt asub keha “hekseldama” ladestunud aineid, seejärel hakkab lõhkuma vanu kulunud rakke. Teisisõnu – paastumise ajal tarvitab organism esmajärjekorras väheväärtuslikku materjali, säästes samal ajal elutähtsaid kudesid.”Näiteks ägeda nakkushaiguse ja ka kroonilise tõve ajal suureneb organismis toksiliste ainete hulk, mis põhjustab keha iseeneslikku mürgistumist.